Christiaan Eijkman
Hollandi arst
Christiaan Eijkman (11. august 1858 – 5. november 1930) oli hollandi arst.
| Christiaan Eijkman | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
11. august 1858 Nijkerk, Holland |
| Surnud |
5. november 1930 (72-aastaselt) Utrecht, Holland |
| Alma mater | Amsterdami Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | füsioloogia |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1929) |
1875. aastal asus Eijkman Amsterdami Ülikooli õppima meditsiini ja sai Hollandi Ida-Indias sõjaväearstiks. Sõjaväearstina töötades haigestus ta malaariasse ja saadeti Hollandisse paranema. Hiljem osales ta Hollandi valitsuse korraldatud missioonil, mille eesmärgiks oli uurida beribeeri, mis tol ajal Hollandi Ida-Indiat laastas.[1]
Eijkman avastas beribeeri uurides juhuslikult, et seda põhjustab tiamiinipuudus ja sai 1929. aastal koos sir Frederick Hopkinsiga vitamiinide avastamise eest Nobeli meditsiiniauhinna.[2]
Viited
muuda- ↑ "Eijkman, Christiaan". Encyclopedia.com. Vaadatud 26. detsember 2020.
- ↑ "Christiaan Eijkman Facts". The Nobel Prize. Vaadatud 26. detsember 2020.