Leopold Johanson
Leopold Johannes Johanson (15. veebruar 1888 Tartu – 5. detsember 1941 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast)[1] oli Eesti poliitik ja ajakirjanik.
| Leopold Johanson | |
|---|---|
 | |
| Töö-, hoolekande- ja haridusminister | |
|
Ametiaeg 1928–1929 | |
| Eelnev | Alfred Julius Mõttus |
| Järgnev | Jaan Hünerson |
| Teedeminister | |
|
Ametiaeg 1932–1933 | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Leopold Johannes Johanson |
| Sünniaeg |
15. veebruar 1888 Tartu |
| Surmaaeg |
5. detsember 1941 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast |
| Rahvus | eestlane |
| Erakond | Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei |
| Elukutse | poliitik ja ajakirjanik |
Haridustee
muudaAastatel 1897–1901 käis ta Tartus algkoolis, 1912–1913 õppis Tartu Pedagoogika Seltsi õhtukeskkooli kursustel ja 1918. aastal Tartu Kaubanduskooli raamatupidamise õhtukursustel.
Töökäik
muudaTa töötas aastatel 1903–1907 trükiladuja õpilasena Postimehe toimetuses ning 1907–1911 trükiladujana Helsingis ja Tallinnas. Aastail 1912–1913 oli ta Postimehe reporter, 1914–1919 Tartu Üldise Haigekassa asjaajaja ja 1916–1917 Tartu toitluskomitee pearaamatupidaja.
Osales poliitikas, olles Tartu linnavolikogu liige (1917–1921) ning Asutava Kogu (1919–1920), Riigikogu (1920–1937) ja I Riigivolikogu liige (1938–1940). Aastail 1928–1929 oli ta Eesti Vabariigi töö-, hoolekande- ja haridusminister August Rei valitsuses ja aastail 1932–1933 Eesti Vabariigi teedeminister Konstantin Pätsi neljandas valitsuses. Aastail 1919–1920 töötas ta Töö- ja Hoolekandeministeeriumi kindlustusasjade juhataja kohusetäitjana.
Lisaks poliitilisele tegevusele oli ta Eesti Haigekassade Liidu sekretär (1925–1940) ja Tallinna Töölisteatri asjaajaja (1934).
Arreteeriti NKVD poolt Tallinnas. Mõisteti surma, suri eeluurimise ajal nõukogude vangilaagris.[1]
Ühiskondlik tegevus
muudaLeopold Johanson oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei, hiljem Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei liige.
Ta tegutses mitmes ajakirjandusväljaandes (Töö ja Tervis, Sotsiaaldemokraat, Tulevik, Rahva Sõna).
7. märtsil 1939 tegi ta Riigivolikogus ettepaneku keelata jahipidamine metsluikedele põhjendusel, et kui isegi nii ebaesteetilised loomad nagu metssead on kaitse all, siis seda enam peaksid seda olema ilusad linnud. Ettepanek võeti vastu[2].
5. detsembril 1939, kolm kuud pärast Teise maailmasõja algust ja üle kuu aja pärast baaside lepingu sõlmimist, väljendas ta hämmastust kodanliku õhukaitse tegevuse suhtes, küsides, mis siis lahti on.[3]
Isiklikku
muudaLeopold Johanson oli abielus Anna Lassmanniga (1914–1915) ja Aleksandra Lassmanniga (alates 1916. aastast). Teisest abielust tütre Helvi (1918–2005) esimene abikaasa oli kujur ja lendur Kalju Reitel.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "okupatsioon.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2014. Vaadatud 28. märtsil 2015.
- ↑ Põllumajandus-ala seadused ühte köitesse. Rahvaleht, 8. märts 1939, nr. 57, lk. 7.
- ↑ "Aeg nõuab kulude kärpimist". Rahvaleht nr 287, 6. detsember 1939. Lk 8
| Eelnev Alfred Mõttus |
Eesti haridusminister 1928 – 1929 |
Järgnev Jaan Hünerson |