Vaseresinaat
Vaseresinaat oli 15.–17. sajandi maalikunstis kasutatud läbipaistev roheline värvipigment, mis saadi vasesoolade lahustamisel Veneetsia tärpentinis. Vaseresinaati kasutati läbipaistva laseeriva kihina vaserohelise (verdigris) aluskihil, et saavutada küllastunud sügavroheline värvus. [1]
Kirjeldus
muudaVaseresinaat on läbipaistev erkroheline lasuurvärv, mis sisaldab vase soolasid vaikhapetega. Molekulivalem on Cu(C19H29COO)2. Üksikuid näiteid vaseresinaadi kasutusest on teada juba 8. sajandist, ent enim kasutati seda 15.–17. sajandi maalidel. Säilinud retseptid kirjeldavad seda kui vaserohelise segu Veneetsia tärpentiniga, mida tehti Euroopa lehise (Larix decidua) vaigust, või vaserohelise segu õli või vaiguga. Ühendi valmistamiseks looduslik vaik sulatati ja segati mõne kergesti reageeriva vaseühendiga nagu vaskatsetaat, vaskhüdroksiid, vaskoksiid või aluseline vaskkarbonaat.[2]
Omadused
muudaVaseresinaat lahustub eetris, õlides ja paljudes orgaanilistes lahustites, nagu näiteks benseenis, kloroformis, lakibensiinis jm, kuid ei lahustu vees.
Pigment võib tugeva ultraviolettvalguse käes tumeneda pruuniks või mustjaks, nõrk päevavalgus ent värvimuutust ei põhjusta. Ühend on keskmiselt mürgine, võib põhjustada sissevõtmisel kopsukahjustusi, aurude sissehingamisel ja nahaga kokkupuutel ärritusnähtusid.[3]
Mikroskoobi all on ühend äratuntav ebakorrapäraste roheliste osakestena.[2]