Lehekülje Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid lähteteksti vaatamine

== Standardite jaotus ==
Standardid jagunevad kaheks põhikategooriaks: tunnus- ja tegevusstandarditeks.

* Tunnusstandardid käsitlevad siseauditeerimist läbiviivate organisatsioonide ja isikute omadusi.
* Tegevusstandardid kirjeldavad siseauditeerimistegevuse olemust ning sätestavad kvaliteedikriteeriumid, mille alusel saab hinnata nende teenuste osutamist.

Tunnus- ja tegevusstandardeid rakendatakse kõikide siseauditeerimise teenuste puhul.<ref name=":0" />

Tunnus- ja tegevusstandardeid laiendavad rakendusstandardid, millega kehtestatakse nõuded nii ''kindlustandvate'' (A) kui ka ''nõuandvate'' (C) teenuste kohta.<ref name=":0" /> 

''Kindlustandvad teenused'' hõlmavad siseaudiitori poolset objektiivset tõendusmaterjali hindamist eesmärgiga esitada arvamusi või järeldusi funktsiooni, tegevuse, funktsiooni, protsessi, süsteemi või muu auditi objekti kohta. Kindlustandva töö olemuse ja ulatuse määratleb siseaudiitor.<ref name=":0" />

''Nõuandvad teenused'' on olemuslikult nõustavad ja neid osutatakse üldiselt tellija spetsiifilisel palvel. Nõuandva teenuse sisu ning olemus määratletakse kokkuleppel tellijaga.<ref name=":0" /> 

<br />Standardid kehtivad nii üksikisikutele siseaudiitorile kui ka siseauditi funktsiooni kandvatele organisatsiooni üksustele. Vastavuse standardile vastutab reeglina siseauditi funktsiooni kandva organisatsiooni üksuse juht. Juhul kui standard on mingis osas vastuolus riigis kehtiva seadusega või muu regulatsiooniga, siis tuleb eeskätt täita seadust ning seejärel järgida standardit. Juhul kui selline piirang leiab aset, siis võib seda mainida ka auditi tulemuste avaldamisel. Lisaks sellele, kui on teada, et mistahes muust standardist või regulatsioonist tulenev nõue on rangem kui standard, siis tuleb järgida rangemaid nõudeid. <ref name=":0" />