Lehekülje Adolf Hitler lähteteksti vaatamine

{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}}
{{Infokast president

| pilt = Hitler portrait crop.jpg
| amet = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[füürer]]
| ametiajaalgus = 2. august 1934
| ametiajalõpp = 30. aprill 1945
| eelmine = [[Paul von Hindenburg]] <small>([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])</small>
| järgmine = [[Karl Dönitz]] <small>([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])</small>
| amet2 = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Saksamaa kantsler|kantsler]]
| ametiajaalgus2 = 30. jaanuar 1933
| ametiajalõpp2 = 30. aprill 1945
| eelmine2 = [[Kurt von Schleicher]]
| järgmine2 = [[Joseph Goebbels]]
| amet3 = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] juht
| ametiajaalgus3 = 29. juuni 1921
| ametiajalõpp3 = 30. aprill 1945
| eelmine3 = [[Anton Drexler]] <small>(esimehena)</small>
| järgmine3 = [[Martin Bormann]] <small>(parteiministrina)</small>
| sünninimi = 
| sünniaeg = 20. aprill 1889
| sünnikoht = [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] <small>(tänapäeva [[Austria]])</small>
| surmaaeg = 30. aprill 1945 <small>(56-aastaselt)</small>
| surmakoht = [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]]
| rahvus = '''Kodakondsus:''' <br/> Austria <small>(1889–1925)</small> <br/> Saksa <small>(1932–1945)</small>
| partei = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] <small>(1921–1945)</small>
| abikaasa = [[Eva Braun]] <small>(1945)</small>
| vanemad = [[Alois Hitler]] <br/> [[Klara Hitler]]
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = Signatur Adolf Hitler.svg
| moodul  = {{Sõjaväelane |manusta=jah
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = 
| Täisnimi        = 
| Hüüdnimi        = 
| Sünninimi       = 
| Sünniaeg        = 
| Sünnikoht       = 
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Truudusvanded   = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa keisririik]]
| Teenistused     = '''[[Baieri armee]]:''' <br/> 16. Baieri reservrügement <br/> ''[[Reichswehr]]i'' luure
| Teenistusaeg    = 1914–1920
| Auaste          = ''[[Kapral|Gefreiter]]'' <br/> ''Verbindungsmann''
| Juhitud üksused = 
| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]]
| Autasud         = [[Raudrist|I klassi raudrist]] <br/> [[Raudrist|II klassi raudrist]] <br/> [[Haavatu märk]]
| Abikaasa(d)     = 
| Allkiri         = 
}}}}
'''Adolf Hitler''' ([[20. aprill]] [[1889]] [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] – [[30. aprill]] [[1945]] [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Kolmas Reich]]) oli [[Austria]]st pärit [[Saksamaa]] poliitik ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)]] juht ([[1921]]–1945). Aastatel [[1934]]–1945 oli ta Saksamaa [[diktaator]] ametliku tiitliga [[Saksamaa kantsler]] ([[1933]]–1945) ning tiitliga [[riigipea]] ("[[füürer]] ja [[riigikantsler]]"; [[1934]]–1945).

Hitlerit süüdistatakse [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid [[Euroopa]] [[juudid]], [[mustlased]], [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsed inimesed]] ja [[puuetega inimesed]] ning laskis nad mõrvata. Sõja ja küüditamiste tagajärjel kaotasid elu miljonid inimesed. Niinimetatud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] diktaatorina laskis ta kõik [[opositsioon]]i[[partei]]d keelustada ning saata oma poliitilised oponendid [[koonduslaager|koonduslaagrisse]] või tappa.

Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda [[Esimene maailmasõda|esimesele maailmasõjale]] järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.

Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse.<ref name="4TqIG" /><ref name="AJpsm" /><ref name="3DcqU" /><ref name="W3JUG" /><ref name="7Pape" /> Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav.<ref name="iB9l8" /><ref name="dxj2k" />

Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler [[Berliin]]is ''[[Führerbunker]]'''is enesetapu.

==Elulugu==
[[Sebastian Haffner]] osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika." Selle seletamise teeb nii keeruliseks teine tohutu kuristik – nimelt Hitleri paremal juhul ühekülgsete annete ja tema tohutu (olgugi et hävitava) mõju vahel. Filosoof [[Karl Jaspers]] on natsionaalsotsialismi ajalugu nimetanud "hoiatuseks": "Oli võimalik, et see juhtus, ja see jääb alati võimalikuks". Jaspersi hinnangul sai Hitleriga toimunu võimalikuks muuhulgas sellepärast, et banaalse iseloomuga, kuid segastest poliitilistest veendumustest fanaatiliselt haaratud inimene sai võimaluse tegelikkust oma ettekujutustele kohandada.

=== Lapsepõlv ja noorpõlv ===
Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta [[1930]] oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad [[Austria]] Metsaveerandikus ([[Waldviertel]]) laskis ta suvel [[1938]], kohe pärast [[anšluss]]i evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväe[[polügoon]]. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus "[[Mein Kampf]]" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt [[omamüüt|omamüüdi]] kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne.

====Päritolu ja lapsepõlv====
[[Fail:Bundesarchiv Bild 183-1989-0322-506, Adolf Hitler, Kinderbild.jpg|pisi|Adolf Hitler lapsena 1889–1892?]]
Adolf Hitler sündis [[20. aprill]]il [[1889]] kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern [[Ülem-Austria]] väikelinnas [[Braunau Inni ääres|Braunaus]] Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis [[tolliametnik]] [[Alois Schicklgruber|Alois Hitler]]i ([[1837]]–[[1903]]) ja tema abikaasa [[Klara Hitler|Klara]] (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde [[Paula Hitler|Paula]].

Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili [[Viin]]ist kirdes. Tema vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud [[katoliku kirik]]ult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase.

Alois Hitleri töö tõttu vahetas pere sageli elukohta: nad kolisid Braunaust [[Passau]]sse, [[Lambach]]i ja [[Leonding]]i [[Linz]]i lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "[[Mein Kampf]]" äkilise [[türann]]ina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega.

Hitler hindas isa juures seda, et [[taluteenija]] Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis [[1876]]. aastal võõrasisa järgi perekonnanimeks "Hitler" (võõrasisa nime kirjutati küll "Hiedler"), lastes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada. Tänaseni on selgusetu, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese [[rass]]ikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik [[Sturmabteilung|SA]] ega [[SS]]-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber.

"Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor [[Leopold Poetsch]]i [[antisemitism|antisemiitlikud]] ja [[pangermanism|pangermanistlikud]] loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga.

==== Noorpõlv ====
[[Fail:Adolf Hitler - Selbstporträt.jpg|pisi|Kunstniku autoportree 1926. aastast]]
[[Pilt:HitlerMaryWithJesus.jpg|pisi|Maarja Jeesuslapsega, õlimaal, 1913]]
Alates [[1903]]. aastast hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates [[1905]]. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut [[boheemlane|boheemlase]]elu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg [[August Kubizek]]. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus [[Richard Wagner]]i ooperite vastu.

Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru, mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja [[Robin Christian Andersen]]i, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri [[21. detsember|21. detsembril]] [[1907]] [[rinnavähk]]i. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest.

Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis sageli müügiks majadest pilte ja [[postkaart]]e ja 1908. aastal ka [[akvarell]]e<ref name="gGD1J" />. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule [[Alfred Roller]]ile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida.

Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta [[Meidling]]isse [[kodutute varjupaik]]a ning 1910. aasta alguses [[Männerwohnheim Meldemannstraße]]sse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane [[Reinhold Hanisch]]. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. Aastal 1912 kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta<ref name="g8J3q" />. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Viini perioodil on Hitler maalinud arvatavasti postkaardi järgi ka [[Tartu kivisild]]a.<ref name="u6hBI" />

[[Werner Maser]] ja [[Joachim Fest]] arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal [[1938]] vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldi koonduslaagris]] mõrvata lasta<ref name="cqXYZ" />. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. [[Brigitte Hamann]]il õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte-Strathausis, et Hanisch on "1,5 aasta eest surnud."<ref name="SHD3t" />

"Raske kopsuhaigus" päästis teda nii reaalkoolist kui 1908. aastal sõjaväeteenistusest, mil noormees Hitler Linzist [[Viin]]i "kadus".(Neumann ja Eberle, 96:2013) 1913. aastal siirdus ta Viinist Münchenisse ja asus [[kodakondsuseta isik]]una elama rätsepmeister Josef Poppi juurde. Jaanuaris 1914. aastal puutus kodakondsuseta Hitler kokku kriminaalpoliseinikuga, kes esitas talle tagaotsimisorderi ja järgmisel päeval (19. jaanuaril) anti Austria-Ungari sõjaväekohuslane üle Müncheni konsulaadile. Siin kirjutas Hitler palvekirja kus teatas, et põeb "rasket kroonilist kopsuhaigust". Salzburgi sõjaväekomisjoni ette sattus desertöör 5. veebruaril 1914. Komisjoni otsuseks sai: "Adolf Hitler on rivi-ja abiteenistuseks kõlbmatu, liiga nõrk relva kandma." (Neumann ja Eberle, 96:2013)

Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis [[1911]], kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru.

Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad [[1909]]–[[1913]] olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks.

Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge.

Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute – "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur [[juudid|juudi]] kogukond, sealhulgas paljud [[Ida-Euroopa]]st pärit [[ortodoksne judaism|ortodokssed juudid]]. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist [[Lanz von Liebenfels|Jörg Lanz von Liebenfels]], kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud [[Karl Lueger]] (Viini linnapea) ja [[Georg von Schönerer]], kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "[[aarja rass]]i" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi [[Saksamaa]] majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed [[Jakob Altenberg]] ja [[Samuel Morgenstern]]. Hitleri tollase sõbra [[August Kubizek]]i sõnul huvitasid [[ooper]]id, eriti [[Richard Wagner]]i omad, teda rohkem kui poliitika.

Kui mais [[1913]] maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist [[München]]isse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi [[arhitektuur]]i vastu ning ta luges [[Houston Stewart Chamberlain]]i ja [[Dietrich Eckart]]i. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus [[Austria-Ungari]] paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks [[Salzburg]]i. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna.

Hitler maalis ka Münchenis akvarelle ning mõnikord õlimaale, enamasti arhitektuurilisi huviväärsusi fotode järgi. Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil.

====Esimeses maailmasõjas====

Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemist (augustis [[1914]]) astus ta vabatahtlikuna [[Baieri]] sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas [[kaevik]]u asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi [[Raudrist]]i (august [[1918]]). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte [[allohvitser]]iks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu.

Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles [[1932]]).

[[Fail:Hitler WWI.jpg|vasakul|pisi|Hitler I maailmasõjas]]Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. [[Konrad Heiden]] kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime."

[[1918]]. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast [[gaasirünnak]]ut [[Vorpommern]]i linna [[Pasewalk]]i. Ajutise nägemiskaotuse, mille tõttu teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele [[sinepigaas]]ist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud [[hüsteeria|hüsteerilise]] reaktsiooniga Saksamaa kaotusele. Igatahes ravis Hitlerit sõjaväe[[psühhiaater]], kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist [[psühhopaatia|psühhopaadiga]], kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu.

Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et sõja kaotusest tingitud nördimuse ja "[[novembrikurjategijad|novembrikurjategijate]] reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ja tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastaselt oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud.

===Võimule saamine===
====Poliitilise tegevuse algus====
[[Fail:Hubert Lanzinger Der Bannerträger (The Standard bearer) 1934-36 Adolf Hitler Postkarte Ansichtskarte Photo-Hoffmann München Card no. 428 NSDAP Propaganda Knight in armour Nazi postcard Swastika flag No known copyright restrictions.jpg|200px|raamita|paremal|1933–1934]]
Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemendi [[kasarm]]usse [[München]]is ning taotles esialgu ainult seda, et teda ei demobiliseeritaks. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees [[Baieri]] [[sotsialism|sotsialistliku]] peaministri [[Kurt Eisner]]i revolutsioonilise [[Baieri Nõukogude Vabariik|nõukogude valitsusega]]. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka [[Vabakorpus]]e poolele.

Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. [[12. september|12. septembril]] [[1919]] käis ta esimest korda lukksepp [[Anton Drexler]]i asutatud [[Saksa Töölispartei]] (''Deutsche Arbeiterpartei''; DAP) koosolekul. See partei propageeris [[ksenofoobia|ksenofoobseid]], antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Tal oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal [[demagoogia|demagoogilisel]] moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem [[Sturmabteilung|SA]] juht [[Ernst Röhm]]) ülesandel astus Hitler [[19. oktoober|19. oktoobril]] 55. liikmena DAP-sse (mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Tema liikmenumber 555 tuli sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et suuremana näida.

Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel [[1920]] DAP [[25-punktine programm|25-punktise programmi]] väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks]] (NSDAP). Kui ta [[31. märts]]il [[1920]] lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis [[1921]] vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas [[ultimaatum]]i abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool [[Baieri]]t ajas pigem naerma kui hirmu nahka.

====Õllekeldriputš====
{{Vaata|õllekeldriputš}}
Pärast [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri Nõukogude Vabariigi]] lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar [[Gustav von Kahr]], kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister [[Erich Ludendorff]], kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile [[Benito Mussolini]] eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel ([[1923]] võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsiooni tasumist), tohutu [[inflatsioon]]i tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust.

Hitleri putš (tegelikult Müncheni putš ja ka õllekeldriputš) oli [[riigipööre|riigipöörde]]katse 8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani [[1923]]. aastal, kui [[NSDAP|Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei]] juht Adolf Hitler, [[kindralkortermeister]] Erich Ludendorff ja teised [[Kampfbund]]i liikmed püüdsid haarata võimu [[München]]is ja [[Saksamaa]]l.

Putši eelõhtul, [[neljapäev]]al, 8. novembril [[1923]] kogunesid asjaosalised Müncheni [[Bürgerbräu õllekelder|Bürgerbräu õllekeldrisse]]. Nad murdsid keldrisse sisse. "Karja" relvastatud SA-laste etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud [[tool]]i otsa, tulistanud püstolist õhku ja hüüdnud: "Münchenis on puhkenud [[rahvuslik revolutsioon]]
(Eberle ja Uhl, 36:2006.<ref>[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[Saksa keel|saksa keelest]] tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka '''Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"'''</ref>). Saali ümbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikult polnud see muidugi tõde, Delaforce, 25:2010).

Edasi võtnud Hitler [[Baieri riigikomissar]]i [[Gustav von Kahr]]i, [[Baieri armee]] komandöri [[Otto von Lossow]]i ja [[Baieri riigipolitsei]] juhi [[ooberst]]i [[Hans Ritter von Seisser]]i 
(9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)

Järgmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, [[Ernst Julius Günther Röhm|Röhm]] ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [[Odeonsplatz]]ile. Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid.

[[Fail:Feldherrnhalle Munich.jpg|pisi|vasakul|Odeonsplatzil asuv memoriaal "[[Feldherrnhalle]]", mille ees valitsusüksused 9. novembril 1923 putšistid laiali ajasid]]

Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes [[õlanihestus|õlga]].<ref>"[[Hitler. Olulisi fakte]]". [[Patrick Delaforce]], 2010. Koolibri, lk 34.</ref>

[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, [[Rudolf Hess]]i, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle.<ref>Delaforce, 36:2010</ref>

Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [[Uffing]]is [[Staffelsee]] ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.<ref>Ulrike Leutheusser, "[[Hitler ja naised]]", [[Huma kirjastus]], lk 41.</ref> [[Landsbergi vangla]]st vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.<ref>Leutheusser (2003), lk 42.</ref>

=== Austerlasest Saksamaa kodanikuks ===
[[1932]]. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti [[Paul von Hindenburg|Hindenburg]]ile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus [[Hermann Göring]]i kaasabil teenistusse [[Braunschweig]]i liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. [[24. veebruar]]il [[1932]] määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja [[4. märts]]il läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa [[kodakondsus]]e ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas.
[[Fail:Nikolai Reek and Adolf Hitler.jpg|pisi|300px|[[Kaitsejõudude Peastaap|Eesti Sõjavägede Staabi]] ülem kindralmajor [[Nikolai Reek]] tervitab Saksamaa kantsler Adolf Hitlerit, tema 50. sünnipäeval Berliinis 1939. aastal]]

===1932. aasta Saksamaa presidendivalimised===
1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine Saksamaa president [[Paul von Hindenburg]], NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana [[Ernst Thälmann]] ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana [[Theodor Duesterberg]] (''Deutschnationale Volkspartei, DNVP'').

Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest.

Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu.

{{vaata|1932. aasta Saksamaa presidendivalimised}}
[[1937]]. aasta [[19. juuli]]l avas Hitler [[München]]is saksa kunsti maja, et luua [[saksa kunst]]is uus ajastus. Hitleri sõnul lõpetas selle avamine saksa kunsti narrimise.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref>[[Pilt:Hitler-Headquarters-Europe-fr.svg|pisi|II maailmasõja aegsed Hitleri peakorterid]]

== Isiklikku ==

[[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F051673-0059, Adolf Hitler und Eva Braun auf dem Berghof.jpg|pisi|püsti=1.2|[[Eva Braun]] ja Adolf Hitler oma koertega [[Berghof]]i terrassil [[14. juuni]]l [[1942]]]]

Adolf Hitleri kauaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja põgus seaduslik abikaasa oli [[Eva Braun]]. Hitler tutvus Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistent, [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Hoffmanni]] [[Müncheni fotostuudio]]s [[1929]]. aastal.

Hitler ei [[joomine|tarvitanud]] [[alkohol]]i ega [[suitsetamine|suitsetanud]].

Hitleri lemmikhelilooja oli [[Richard Wagner]].

Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht [[film]]i. Filmiseansid toimusid [[riigikantselei]] muusikasalongis või [[Berghof]]is. (Delaforce, 71:2010)

Adolf Hitleri lemmikfilmid olid "[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" ja "[[Baskerville'ide koer]]", ka armastas ta vaadata [[Miki-Hiir]]e multikaid.

Hitleri lemmik[[maalikunstnik]]ud olid [[Franz Stuck]] (1863–1928), [[Eduard Grützner]] (1846–1925), [[Carl Spitzweg]] (1808–1895) ja [[Adolf Ziegler]] (1892–1952).<ref>Delaforce, 131:2010</ref> Hitlerile ei meeldinud [[Modernistlik kunst|modernism]], [[kubism]] ja [[dadaism]]. Hitler pidas mandunud kunstnikeks [[Oskar Kokoschka]]t, [[Vassili Kandinsky]]t, [[Marc Chagall]]i, [[Emil Nolde]]t, [[Otto Dix]]i, [[George Grosz]]i, [[Paul Klee]]d ja [[Max Ernst]]i.<ref name=":0" />

===Hitleri terviseprobleemid===

Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud [[sarlakid]].<ref>Neumann ja Eberle, 94:2013.</ref><ref>[[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], ''[https://books.google.ee/books?id=3Y6nRQ-ijRkC&pg=PT106&lpg=PT106&dq=penicillin-Hamma&source=bl&ots=VM9qiO7aJS&sig=_d5HqD2jR2Fro1CIvkkEmRCi1VA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEIYTAM#v=onepage&q=penicillin-Hamma&f=false "War Hitler krank?: Ein abschließender Befund"]'', Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 25. septembril 2017) saksa keeles</ref>)

[[1905]]. aasta sügisel diagnoosis doktor [[Karl Keiss]] Waldviertelist Hitleril, kes oli siin sugulaste juures kosumas, [[kopsutuberkuloos|kopsutiisikuse]].<ref name="Neumann95">Neumann ja Eberle, 95:2013.</ref>. Ajaks, mil Hitlerite [[perearst]]iks [[Linz]]is sai [[Eduard Bloch]], ei olnud Adolfil kopsutuberkuloosist enam jälgegi.<ref name="Neumann95"/>

[[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1918]] sai Hitler Briti ipriidirünnakus [[Belgia]]s Werviki all raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku.<ref name="Neumann ja Eberle, 29:2013">Neumann ja Eberle, 29:2013.</ref>

[[9. november|9. novembril]] [[1923]] Münchenis toimunud [[õllekeldriputš|marsil]] [[Feldherrnhalle]] juures sai Hitler vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud, kuna 8. jaanuaril 1924 kirjutas Lechi-äärse [[Landsbergi vangla]] arst, ülemmeditsiininõunik dr [[Joseph Brinsteiner]]: "[[Patsient]] on sisendava [[oraatorianne|oraatoriandega]], kütkestav [[isiksus]]... Nurjunud putšist tingitud ajutine [[depressioon]] ei anna alust järeldada, nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid."<ref name="Neumann53">Neumann ja Eberle, 53:2013.</ref>

1934. aasta jõulude eel otsinud Hitler [[peavalu]], kahelinägemise, [[peapööritus]]e ja [[kõrvakohin]]a vastu abi Berliini Westendi haigla siseosakonna juhatajalt [[Ernst-Robert Grawitz]]ilt. Grawitz diagnoosis Hitleril [[mürgistus]]nähud ning patsient loobunud seepeale neoballistooli tarvitamisest, et asendada need 1935. aastal Antigasi-tablettidega. Nende manustamist patsiendile jätkanud ka Morell.<ref name="Neumann53"/>

1935. aastaks oli Hitleril korduvalt mure [[häälekähedus]]ega. Hitleri vaatas riigikantselei hoones paiknevas ametikorteris läbi [[Carl Otto von Eicken]], kes märkas Hitleri [[häälekurd|häälekurrul]] sõlmekest. Sealsamas eemaldatud sõlmekese saatis von Eicken professor Robert Rösslele uurimiseks, kes kinnitas, et "patsient Adolf Müllerilt" võetud koematerjal oli healoomuline.<ref name="Neumann98">Neumann ja Eberle, 98:2013.</ref>

[[Morelli kalendermärkmik]]u sissekannete kohaselt arenes Hitleril korduvate [[kurgumandlipõletik]]e tulemusel krooniline tonsilliit.

Hitleri [[silmanägemine]] ei olnud korras. Katarakti diagnoosis Hitleril 1944. aasta märtsis Berliini Charité silmakliiniku professor [[Walter Löhlein]]. Säilinud dokumentide kohaselt oli Hitleri parem silm [[kaugelenägevus|kaugnägev]] (u 4,5 dioptrit) ja selle nägemisvõime umbes 50 protsenti.<ref>Neumann ja Eberle,117:2013.</ref>

1941. aasta südasuvel juulikuu viimasest nädalast augusti keskpaigani oli Hitleri tervis halb. Tema [[düsenteeria]]hoogu saatsid [[soolespasmid]], [[kõhulahtisus]], [[iiveldus]], [[oksendamine]], [[liigesevalud]], kõrge [[palavik]] ja vappekülm.<ref name="Neumann98"/>

1941. aasta 7. augustil märkas Morell, et Hitleri vasak käsi kipub värisema.<ref>Neumann ja Eberle, 99:2013.</ref> Kätevärin muutus aastatega nähtavamaks. 1944. aasta suvest alates raseeris värisevate kätega Hitlerit ihujuuksur [[August Wollenhaupt]].<ref name="Neumann98"/>

20. juuli 1944. aasta atentaadi käigus sai Hitler kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi – parem kõrv kurdistus mõne päevaga ja vasakus esines kuulmishäireid. Oma raadiokõnes kõneles füürer "ettemääratusest" ja olevat tänanud Loojat, kes andis talle võimaluse oma tööd jätkata".<ref>Neumann ja Eberle, 147:2013.</ref>

Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. aastal. Selle aasta suvel täheldanud Morell füüreri peakorteris Hundikoopas Hitleril vahel [[südametalitlus]]e mõningast puudulikkust ja jalgade tursumist. 14. augustil 1941 tehtud elektrokardiograafilise uuringu käigus saadud [[elektrokardiogramm]]i saatis Morell anonüümselt läbivaatamiseks [[Arthur Weber]]ile. Weber kahtlustas [[südame pärgarterite ateroskleroos]]i.<ref>Neumann ja Eberle, 111:2013.</ref>

2008. aasta veebruaris uuris Hitleri omaaegseid elektrokardiogramme kardioloog doktor Svetlana Möller. Tema hinnangul põdes Hitler südame pärgarterite ateroskleroosi asemel pigem südame isheemia- ehk koronaartõbe.<ref>Neumann ja Eberle, 113:2013.</ref> Detsembris 1942 tuletas Morell Hitlerile meelde, et tema südame pärgarterite lubjastumine võib esile kutsuda rinnaangiini hoogusid ja soovitas kaasas kanda [[nitroglütseriin]]i- ja Esdesan cum Nitro-tablette. Ühtlasi diagnoosis ta füüreril veresoonte spasmid [[pea]]s ja Hitleril olid sagedased raevuhood.<ref>Neumann ja Eberle, 131:2013.</ref>

Parkinsoni tõve diagnoos kuulub tänasesse päeva. Ajal mil Morell Hitleril vasaku käe värinaid märkas (neljapäeval 7. augustil 1941. aastal) pidas ta seda võimaliku hüsteerilise neuroosi ilminguks.<ref name="Neumann ja Eberle, 115:2013">Neumann ja Eberle, 115:2013.</ref> Morelli poolt 7. augustil 1941. aastal märgatud värin ei takistanud tal füürerile rohkeid süste tegemast, nii sai Hitler süstla kaudu Vitamultin-Calciumi, Glyconormi ja Septojodi ning suu kaudu kolm lahtistava toimega Yatreni-pilli, 20 tilka valuvaigistit Dolantin ja soovitused öösel sisse võtta kolm uinutitabletti Phanodorm.<ref>Neumann ja Eberle, 123:2013.</ref> Värin liikus peagi ka füüreri vasakusse jalga.

2. jaanuaril 1945 palunud füürer oma ihuarsti, et too midagi käevärina vastu ette võtaks.<ref>Neumann ja Eberle, 154:2013.</ref> Morelli kalendermärkmikus on Hitleri käe- ja jalavärinat mainitud uuesti alles 15. aprillil viitega võimalikule Parkinsoni tõvele. Nüüd hakkas Hitler saama nahaaluseid Harmini- ja Homburg 680 süste.<ref>Neumann ja Eberle, 160:2013.</ref>

Hitleri hammaste tervishoid vajas pidevat arsti järelevalvet ja tööd – tema hammastel oli [[kaaries]] ja need olid [[juuretipupõletik]]u tagajärjel logisema hakanud. Hugo Blaschke sõnul paigaldati Hitlerile mitu portselan- või sünteetilist [[hambakroon]]i ja [[sildprotees]]i. Samuti uuendati ülalõua kullast sildproteesi.<ref name="Neumann ja Eberle, 115:2013"/>

Morell ravis Hitleril [[põletik]]ulist ekseemi, mida esines aeg-ajalt mõlemal jalal.<ref name="Neumann ja Eberle, 29:2013"/>

Vahetevahel pani Morell Hitlerile [[apteegikaan]]e, puhastamaks tema verd ja alandamaks [[vererõhk]]u. Sageli aga määras ta Hitlerile [[klistiir]]i. Hitlerile olid [[kompress]]id meeldinud.<ref>Neumann ja Eberle, 60:2013.</ref>

Adolf Hitleri ihuarst [[Theodor Morell]] tegi oma patsiendi tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see [[hirm]]ust [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]]e, luure ja vastuluurega tegeleva [[Sicherheitsdienst|SD]] ja [[Gestapo]] ees.<ref>Neumann ja Eberle, 15:2013.</ref>

== Surm ==
[[1945]]. aastal, kui [[Punaarmee]] sõdurid olid jõudnud [[Berliin]]i lähedale, kolis Hitleri ''[[Führerbunker]]'''isse [[Eva Braun]] ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. [[29. aprill]]il abiellus Hitler Eva Brauniga. Järgmisel päeval mürgitas naine ennast [[tsüaniid]]ampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende kehad põletati.

==Teosed==
*"[[Mein Kampf]]" ("Minu võitlus")

== Hitler kultuuris ==

*Olev Remsu, München. Hitler ja Dostojevski, Go Group, 2012
[[Monoetendus]] "[[Adolf (näidend)|Adolf]]" näitab, milline võinuks olla Hitleri viimane kõne enne enesetappu. See kuulus paar aastat [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] mängukavva. Samuti etendati seda Tartu [[Püssirohukelder|Püssirohukeldris]] [[Rein Lang]]i 50. sünnipäeval.<ref name="RxjbV" />
* [[Maimu Berg]]. ''Hitler Mustjalas''. Kirjastus Tuum, 2016

== Mälestuse jäädvustamine ==

Natsi-Saksamaal nimetati Adolf Hitleri järgi paljud tänavad ja väljakud nii tollases Saksa riigis kui ka Teises maailmasõjas okupeeritud aladel.

1933. aasta juulist kehtis Saksa siseministeeriumi määrus "Tänavate nimetamise põhimõtete” kohta, mille kohaselt pidi iga linna tähtsaim tänav või keskväljak kandma Adolf Hitleri nime.<ref>[http://www.saar-nostalgie.de/Strassennamen.htm saar-nostalgie.de] abgerufen am 31. Oktober 2012.</ref>

Saksamaal nimetati tänavad ja väljakud uuesti ümber pärast 1945. aastat [[denatsifitseerimine|denatsifitseerimise]] käigus.

Paljude teiste hulgas kandsid Adolf Hitleri nime Berliinis [[Theodor Heussi väljak]] (1933–1947), Viinis Raekoja plats (1938–1945) , Varssavis [[Piłsudski väljak]] (1939–1944), Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] (1942–1944) ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] (1942–1944).

Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Yaphank'is oli Adolf Hitleri tänav kuni 1941. aastani.<ref>{{cite web|title=This Former Nazi Neighborhood on Long Island with Adolf Hitler Street Still Exists|url=https://untappedcities.com/2015/04/02/this-former-nazi-town-on-long-island-with-adolf-hitler-street-still-exists/|website=Untapped New York|author=Michelle Young|date=2 April 2015|accessdate=24 April 2020}}</ref>

1937. aastal nimetas Austria mardikakoguja Oskar Scheibel avastatud jooksiklase liigi Adolf Hitleri järgi ''[[Anophthalmus hitleri]]'''ks.

==Vaata ka==

*[[Berghof (Obersalzberg)]]
*[[Führersonderzug]]
*[[Hitler's Cross]]
*"[[Hitleri punkris]]"
*[[Linzi kollektsioon]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="4TqIG">Kressel, Neil J. (2002). Mass Hate: The Global Rise Of Genocide And Terror. Boulder: Basic Books. ISBN 978-0-8133-3951-1, p. 121.</ref>
<ref name="AJpsm">Trevor-Roper, Hugh (1987) [1947]. The Last Days of Hitler. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 978-0-226-81224-3, p. 116.</ref>
<ref name="3DcqU">Kershaw, Ian (2008). Hitler: A Biography. New York: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0-393-06757-6, pp. 105–106.</ref>
<ref name="W3JUG">Bullock, Alan (1999) [1952]. Hitler: A Study in Tyranny. New York: Konecky & Konecky. ISBN 978-1-56852-036-0, p. 377.</ref>
<ref name="7Pape">Heck, Alfons (2001) [1985]. A Child of Hitler: Germany In The Days When God Wore A Swastika. Phoenix, AZ: Renaissance House. ISBN 978-0-939650-44-6, p. 23.</ref>
<ref name="iB9l8">Larson, Erik (2011). In the Garden of Beasts: Love, Terror, and an American Family in Hitler's Berlin. New York, NY: Random House/Crown Publishing Group. ISBN 978-0-307-40884-6, p. 157.</ref>
<ref name="dxj2k">Kershaw, Ian (1999) [1998]. Hitler: 1889–1936: Hubris. New York: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0-393-04671-7, p. 367.</ref>
<ref name="gGD1J">[https://web.archive.org/web/20110320082605/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-hitleri-varajased-akvarellid-pannakse-oksjonile.d?id=33444867 Hitleri varajased akvarellid pannakse oksjonile], www.DELFI.ee, 28. september 2010</ref>
<ref name="g8J3q">Brigitte Hamann: ''Hitler's Vienna. A Dictator's Apprenticeship'', 1999, lk 173.</ref>
<ref name="u6hBI">http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitler-joonistas-tartu-kivisilda?id=27681935</ref>
<ref name="cqXYZ">Joachim Fest: ''Hitler. Eine Biographie'', Ullstein, Berlin 2004 (2003. aasta uusväljaande 2. trükk), lk 42: "seinen einstigen Kumpan aus Männerheimtagen, Reinhold Hanisch, ließ er umbringen". lk 83: "Reinhold Hanisch […], den er, als er seiner 1938 habhaft werden konnte, denn auch ermorden ließ."</ref>
<ref name="SHD3t">Brigitte Hamann: ''Hitlers Wien'', 1998, lk 270–271.</ref>
<ref name="RxjbV">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 192–193</ref>
}}

== Kirjandus ==
* [[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], Tammerraamat, 2013, ISBN 978 9949 482 97 9
* Vanessa Thorpe, [http://www.theguardian.com/world/2013/oct/27/hitler-lived-1962-argentina-plagiarism Hitler lived until 1962? That's my story, claims Argentinian writer], [[The Guardian]], 27. oktoober 2013

== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
{{Commons}}

*[http://docs.google.com/View?docid=dgt33ndf_7hbn3nt Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega. Leon Degrelle]
*[http://www.postimees.ee/?id=199810 KGB käskis Hitleri jäänused ära põletada] Postimees, 11. detsember 2009
*[http://www.elu24.ee/?id=99332 Hitleri varased šedöövrid pannakse oksjonile] Elu24.ee, 26. märts 2009
* Julian Robinson. [http://www.dailymail.co.uk/news/article-4001200/The-best-day-life-Hitler-shot-Never-seen-photographs-Adolf-attending-wedding-brother-law-EXECUTED-year-later.html?ito=social-twitter_mailonline And you thought YOUR in-laws were bad! Never before seen photographs show Hitler attending wedding of 'brother-in-law' he had EXECUTED a year later], [[Daily Mail]], 5. detsember 2016.
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0frs3m6/the-home-movies-showing-hitler-s-private-life The home movies showing Hitler’s private life]. [Kodufilmid Hitleri eraelu kohta]. BBC Reel, 1. juuni 2023 <small>(video, 03:34)</small>

;Tervise ja raviandmed
*[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "The Secret Diaries of Hitler's Doctor"]'' (1983) ISBN 0-02-558250-X

{{Hitleri valitsus}}

{{DEFAULTSORT:Hitler, Adolf}}
[[Kategooria:Adolf Hitler| ]]
[[Kategooria:Austria inimesed]]
[[Kategooria:Baieri sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Adolf Hitleri suguvõsa]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialism]]
[[Kategooria:Raudristi kavalerid]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Vabasurmad]]
[[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1945]]