Biokile
Biokile ehk biofilm on õhuke limakiht, milles paiknevad mikroorganismid (näiteks bakterid, vetikad, protistid).
Biokiled tekivad, kui mikroorganismid asuvad elama piirpindadele. Enamasti tekivad nad veepinnale või vee ja tahke faasi pinna vahele. Nad võivad tekkida ka näiteks õlitilgakestele vees. Piirpinda, millele biokile tekib, nimetatakse substraadiks.
Elu võis algselt hakata arenema biokiles, sest on leide, mida mõned uurijad peavad 3,5 miljardit aastat tagasi biokiledes elanud mikroorganismide jäänusteks. Valdav enamik mikroorganisme looduses elab biokiledes.
Tavaelus võidakse biokilet nimetada näiteks katuks.
Koostis
Biokile sisaldab peale mikroorganismide peamiselt vett. Mikroorganismidest eritunud rakuvälised polümeerid moodustavad veega ühinedes hüdrogeele, nii et tekib limalaadne rakuväline maatriks, milles on lahustunud toitained ja muud ained. Sageli sisaldub maatriksis ka anorgaanilisi osakesi või gaasimullikesi. Gaasifaas võib olenevalt mikroorganismide liigist olla rikastunud lämmastikust, süsinikdioksiidist, metaanist või väävelvesinikust.
Biokile rakuvälised polümeerid on biopolümeerid, mis on võimelised moodustama hüdrogeele. Selline omadus on üsna paljudel polüsahhariididel, valkudel, lipiididel ja nukleiinhapetel.
Biokiledes elavad tavaliselt koos erinevad mikroorganismid. Lisaks biokile "algasukatele" võivad seal elada ka muud üherakulised organismid, näiteks amööbid ja ripsloomad.
Üksteisest mõnesaja mikromeetri võivad paikneda aeroobsed ja anaeroobsed tsoonid, mis võimaldab aeroobsetel ja anaeroobsetel mikrorganismidel lähestikku elada.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |