Poolklassikalised kvantteooriad
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus. Sääraseid teooriaid kasutatakse tänapäeval ainult kvantmehaanika näitlikustamise otstarbel.
Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bohri-Sommerfeldi aatomimudel
Üks tuntud näide on Bohri-Sommerfeldi aatomimudel, mis kujutab endast Arnold Sommerfeldi poolt täiustatud Bohri aatomimudelit. Nende mudelite esitamise ajal puudus veel kvantmehaanika. Aatomit kujutati "miniatuurse päikesesüsteemina", milles aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Elektronide ellipsikujulised trajektoorid kvantiseeriti nii, et tekiks vastavus mõõtmistulemustega.
Kvantmehaanikas vaadeldakse selgete ellipsikujuliste trajektooride elektroni mingis kohas viibimise tõenäosuse tihedust. Sissejuhatavates õpikutes tutvutakse sageli siiski ka Bohri-Sommerfeldi aatomimudeliga, mis on väga näitlik ning võimaldab paljusid füüsikalisi nähtusi interpreteerida ja arvutada. Aatomispektrite peenstruktuuri ja hüperpeenstruktuuri arvutamine ei ole selle mudeli raamides siiski võimalik.