Albert Kesselring
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2019) |
Albert Kesselring (30. november 1885 – 16. juuli 1960) oli teise maailmasõja ajal Luftwaffe kindralfeldmarssal.
Albert Kesselring | |
---|---|
Kesselring kandmas Rüütliristi 1940.aastal. | |
Sünniaeg |
30. november, 1885 Marktsteft, Saksa keisririik |
Surmaaeg |
16. juuli 1960 Bad Nauheim, Lääne-Saksamaa |
Teenistus |
Saksa keisririik Weimari vabariik Kolmas Reich |
Auaste | kindralfeldmarssal |
Juhtinud |
Väegrupp C Luftlotte 1 Luftlotte 2 OB Süd OB West |
Sõjad/lahingud |
|
Autasud | Raudristi Rüütlirist tammelehtede, mõõkade ja briljantidega. |
Mõlema maailmasõja vältel sõjaväelist karjääri teinud, oli Kesselring üks Natsi-Saksamaa osavamaid väejuhte, kes teenis ka rohkesti autasusid. Ta oli üks 27 sõjaväelasest, kes pälvis Raudristi rüütliristi nii tammelehtede, mõõkade kui ka briljantidega. Hüüdnimedega „Naeratav Albert” ja “Onu Albert” oli ta teise maailmasõja üks populaarsemaid kindraleid.
Kesselring astus Baieri armeesse ohvitserikadetina 1904. aastal ja teenis suurtükiväes. Ta lõpetas 1912. aastal väljaõppe õhupallivaatlejana. Esimese maailmasõja ajal teenis ta nii lääne kui ka idarindel. Ta nimetati tööle peastaapi, ehkki tal ei olnud sõjaväelist haridust. Kesselring jäi pärast sõda sõjaväkke, kuid vabastati 1933. aastal, et saada Reichi lennundusministeeriumi haldusosakonna juhiks, kus ta osales lennundustööstuse taastamises ja Luftwaffe aluste rajamises, teenides selle ülemana aastatel 1936–1938.
Teise maailmasõja ajal juhtis ta õhujõude Poolas ja Prantsusmaal, Suurbritannia lahingus ja operatsioonis Barbarossa. Lõunarinde ülemjuhatajana, oli ta Saksa kõrgeim väejuht Vahemere regioonis, mis hõlmas Põhja-Aafrika operatsioone. Sõja viimases kampaanias juhtis ta Saksa vägesid Läänerindel. Ta võitis vastaste austuse oma sõjaliste saavutustega, kuid tema maine rikkusid massimõrvad Itaalias tema alluvuses olnud vägede poolt.
Pärast sõda peeti Kesselringi üle kohut sõjakuritegude eest ja mõisteti surma 335 Itaalia tsiviilisiku mõrva eest. Seejärel muudeti karistus eluaegse vangistusega. Poliitika- ja meediakampaania tulemuseks oli tema vabastamine 1952. aastal, ilmselt tervislikel põhjustel. Ta oli üks kolmest kindralfeldmarssalist, kes avaldas oma mälestused. Esimese osa pealkiri oli "Soldat bis zum letzten Tag" ("Sõdur viimse päevani"), teine "Gedanken zum Zweiten Weltkrieg" ("Mõtted teisest maailmasõjast").
Kirjandus
muuda- Alexander, Harold (1962). The Alexander Memoirs 1940–1945. New York City: McGraw-Hill. OCLC 59027464.
- Boog, Horst; Rahn, Werner; Stumpf, Reinhard; Wegner, Bernd (2001). Germany and the Second World War: Volume 6: The Global War. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-873830-5. OCLC 914353129.
- Blood, Philip W. (2006). Hitler's Bandit Hunters: The SS and the Nazi Occupation of Europe. Potomac Books. ISBN 978-1-59797-021-1. OCLC 488509257.
- Bloxham, Donald (2003). Genocide on Trial – War Crimes Trials and the Formation of Holocaust History and Memory. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-925904-5. OCLC 47677194.
- Blumenson, Martin (1969). Salerno to Cassino (PDF). United States Army in World War II: The War in the Mediterranean. Washington DC: Office of the Chief of Military History, U.S. Department of the Army. OCLC 22107. Vaadatud 31.01.2011.
- Clark, Mark (1950). Calculated Risk. New York City: Harper & Brothers. OCLC 358946.
- Corum, James (1997). The Luftwaffe: Creating the Operational Air War, 1918–1940. Modern war studies. Lawrence, Kansas: Kansas University Press. ISBN 978-0-7006-0836-2. OCLC 36485848.
- DeGuingand, Sir Francis (1947). Operation Victory. New York City: Charles Scribner's Sons. OCLC 1276427.
- Dulles, Allen (1966). The Secret Surrender. New York City: Harper & Row. OCLC 711869.