EGA
See artikkel räägib graafikastandardist; sihtasutuse eGA kohta loe artiklist E-Riigi Akadeemia. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
EGA (Enhanced Graphics Adapter) on IBMi 1984. aastal turule toodud värvigraafikaadapter ja standard, mis on värvide ja lahutusvõime poolest CGA (Color Graphics Adapter) ja VGA (Video Graphics Array) vahel.
IBM avaldas EGA 8. oktoobril 1984. Lahutusvõime graafikatöös tõsteti 640x350 pikslini ja samas võis ekraanil esitada 16 värvust 64 paletist. Tekstitöös paranes kvaliteet tunduvalt tänu palju suuremale märgimaatriksile (8x14 punkti). Võib lisada, et lahutusvõime 640x350 pikslit vastab ligikaudu 64x47 dpi-le (dots per inch ehk punktile tolli kohta). EGA kaart sisaldab 16 kB püsimälu, et laiendada arvuti BIOSi graafikafunktsioone ja sisaldab ka kiipi Motorola MC6845 video address generator, mis oli kasutusel ka CGA graafikakaartides.
Kõiki 16 värvi saab väljendada unikaalse RGB värvikoodi abil paletist, maksimaalselt 640x350 resolutsioonis. 64 palett värvi on tasakaalustatud RGB värvidekomplekt, mis kombineerib kõikvõimalikke värvikombinatsioone, kasutades kahte bitti piksli kohta punase, rohelise ja sinise jaoks. EGA sisaldab ka täismahus 16-värvilisi CGA 640x200 ja 320x200 resolutsioone, kuid nendes resolutsioonides on kasutusel vaid 16 CGA/RGBI värvi.
EGA toetab ka algseid CGA režiime, kuid sealjuures pole EGA täielikult CGA-ga riistvara suhtes ühilduv. EGA saab kasutada MDA kuvarit, kasutades selleks spetsiaalset lülitite sätet, kuid selles režiimis pole võimalik 640x350 suure resolutsiooniga mustvalget graafikat ja standard MDA tekstirežiimi kasutada.
EGA kaardid kasutavad PC ISA siini ja olid kättesaadavad alates 8-bitiste versioonidena. IBM EGA kaart sisaldas standardselt 64 kB videomälu, mis oli piisav vaid 4 värvi jaoks suure resolutsiooniga graafikas. Selleks et laieneda 256 kB-ni, oli vaja tütarkaarti. Lõpuks oli enamik EGA kaarte ja kloone kättesaadavad 256 kB mäluga. Mõned kolmanda osapoole EGA kloonid (eriti ATI Technologies ja Paradise kaardid) sisaldasid mõningaid laiendatud graafika resolutsioonide režiime (näiteks 640x400, 640x480 ja 720x540), sealhulgas ka automaatset kuvari tüübi tuvastamist ja mõnikord lisaks ka erilist 400-realist ülerealaotusega (interlace) režiimi, mis oli mõeldud kasutamiseks CGA kuvaritel.
EGA standard muutus vananenuks VGA kasutuselevõtuga IBM-i poolt 1987. aasta aprillis PS/2-ga arvutites.[1]
Näide tekstirežiimis tähemärkidest koos kursoriga |
Värvipalett
muudaEGA palett suudab näidata kõiki 16 CGA värvi ja see lubab kõikide nende värvide asendamist ükskõik millise värviga 64 värvi (2 bitti punase, rohelise ja sinise jaoks) seast. See võimaldab ka CGA alternatiivse pruuni värvi kasutamist ilma täiendava kuvamisriistvarata. Hilisemad VGA standardid võimaldavad ka neid 64 värvi täiendavalt kohandada.
Värvi valimisel EGA paletist kasutatakse punase, rohelise ja sinise kanalite jaoks kahte bitti. See tähendab, et igale kanalile võimaldatakse omistada väärtuseks 0, 1, 2 või 3. Selleks et saada fuksiinpunast (magenta) tooni, peavad punase ja sinise väärtused olema keskmise intensiivsusega (väärtus 2, või siis binaarsüsteemis 10) ja roheline oleks keelatud (väärtus 0). Mõeldud väärtuse arvutamiseks 64 värviga EGA paletis on kavandatud sisendi kahendarvuline väärtus "rgbRGB", kus väike täht on kanali intensiivsuse suhtes kõige vähem tähtis ja kus suur täht on kõige olulisem bitt. Fuksiinpunase tooni jaoks oleks kõige tähtsam bitt punase ja sinise väärtustes 1, seega suure R-i ja B kohatäited muutuksid 1-ks. Kõik teised numbrid on nullid, andes värvile fuksiinpunane kahendarvulise väärtuse kujul 000101. See on 5 kümnendkohaga, seega seades paleti sisendi arvuks 5, tähendaks seda et see väljenduks fuksiinpunasena.
Kõik värvide vaikimisi väärtused on kujutatud paremal pool asuvas tabelis.
Standardne EGA 16 värviga palett (seatud vastavusse standardsete CGA värvidega) | ||
---|---|---|
Värv | rgbRGB | Kümnendsüsteem |
0 – must (#000000) | 000000 | 0 |
1 – sinine (#0000AA) | 000001 | 1 |
2 – roheline (#00AA00) | 000010 | 2 |
3 – tsüaniin (#00AAAA) | 000011 | 3 |
4 – punane (#AA0000) | 000100 | 4 |
5 – fuksiinpunane (#AA00AA) | 000101 | 5 |
6 – pruun (#AA5500) | 010100 | 20 |
7 – valge/ helehall (#AAAAAA) | 000111 | 7 |
8 – tumehall / helemust (#555555) | 111000 | 56 |
9 – helesinine (#5555FF) | 111001 | 57 |
10 – heleroheline (#55FF55) | 111010 | 58 |
11 – hele tsüaniin (#55FFFF) | 111011 | 59 |
12 – helepunane (#FF5555) | 111100 | 60 |
13 – hele fuksiinpunane (#FF55FF) | 111101 | 61 |
14 – helekollane (#FFFF55) | 111110 | 62 |
15 – helevalge (#FFFFFF) | 111111 | 63 |
EGA signaalide ühilduvus CGA signaalidega
muudaEGA kasutab arvuti küljes 9-klemmist D-subminiatuurset DE-9 pistikupesa, mis paistab väliselt peaaegu identne CGA graafikaadapteri ühenduspesaga. Signaalide klemmid graafikakaartide pistikupesades, on suures osas ühilduvad CGA graafikaadapteritega. Erinevused seisnevad 3 klemmi kasutuses EGA teiseste RGB värvisignaalide jaoks: CGA intensiivsuse klemm (6) on muudetud sekundaarseks roheliseks (intensiivsus), teine CGA maaühendus (2) on muudetud sekundaarseks punaseks (intensiivsus) ja klemm 7 (CGA puhul reserveeritud klemm) on kasutusel sekundaarse sinisena (intensiivsus).
Kui EGA-d kasutatakse režiimis, kus tal on samad laotussagedused kui CGA-l, siis peaks ühendatud CGA kuvar toimima korralikult, kuigi kui kuvar ühendab 2. klemmi maasse, siis EGA sekundaarse punase (intensiivsus) väljundi maandamine võib tekitada EGA adapterile kahju. Samal põhimõttel, kui CGA kuvar on ühendatud 2. klemmiga ühisele kohale (tulenevalt graafikakaardi kehvast ja ühildumatust disainist), siis see EGA-ga koos ei tööta, kuigi see töötab CGA-ga probleemideta. Viimaks, tänu CGA intensiivsuse klemmi kasutamisele sekundaarse rohelisena, näidatakse CGA kuvari ühendamisel EGA graafikakaardiga kõik CGA värvid õigesti, kuid kõik teised EGA värvid näidatakse valesti, standardsete CGA värvidena, millel on samad väärtused g, R, G ja B bittidele (ignoreerides r ja b bitte). Vastupidi peaks EGA kuvar töötama CGA adapteriga, kuid Sekundaarne Punane signaal maandatakse (alati 0) ja sekundaarne sinine jääb hõljuma (lahtiühendatult), põhjustades kõikide suure intensiivsusega CGA värvide (v.a pruun) ebakorrektse väljendumise ja kõikidele värvidele mõnikord (kuid suure tõenäosusega mitte) õrna sinaka tooni väljendumise, mis tuleneb lahtiühendatud Sekundaarse Sinise ebakindlast olekust.
IDM 5154 EGA kuvaril on CGA sünkrosignaalidega töötamisel spetsiaalne IBM 5153 CGA-d toetav režiim, mis muudab selles režiimis töötades automaatselt signaalide ja klemmide funktsioone, vältimaks kõiki ülalmainitud probleeme.[2]
Pesa
muudaPildil on EGA pistikupesa DE-9 arvuti (või selle graafikakaardi) küljes. Klemmide numbrid (vaadates pessa): ülemisel real on klemmid 1–5, alumisel real on klemmid 6–9. Mõlemad on joonisel nummerdatud paremalt vasakule.
Klemm | Nimi | Funktsioon |
---|---|---|
1 | GND | üldine, massiühendus |
2 | SR | sekundaarne punane (intensiivsus) |
3 | PR | peamine punane |
4 | PG | peamine roheline |
5 | PB | peamine sinine |
6 | SG | sekundaarne roheline (intensiivsus) |
7 | SB | sekundaarne sinine (intensiivsus) |
8 | H | horisontaalne sünkrosignaal |
9 | V | vertikaalne sünkrosignaal |
Signaal
muudaTüüp | Digitaalne, TTL |
---|---|
Resolutsioon H × V | 640 × 350, teised režiimid saadaval |
H-sagedus | 15,7 või 21,8 kHz |
V-sagedus | 60 Hz |
Värvid | 6-bitine (64) |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Scott Mueller, Upgrading and Repairing PCs, Tenth Edition, Que,1998, 0-7897-1636-4 page 515
- ↑ IBM Options and Adapters, Volume 1, "Enhanced Color Display", Page 4: "When operating in Mode 1, the display maps the 4 input bits into 16 of the possible 64 colors as shown in the following chart.". August 2nd, 1984.
Kirjandus
muuda- Mueller, Scott (1992). Upgrading and Repairing PCs (second ed.). Que Books. ISBN 0-88022-856-3.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: EGA |