ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem

ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem (inglise keeles System of Color Designation) on Ameerika Ühendriikides Inter-Society Color Councili ja Riikliku Standardibüroo (National Bureau of Standards) poolt 1930. aastatel välja töötatud standardsete värvinimetuste süsteem.

Inter-Society Color Council (ISCC) oli ses koostöös Ameerika Ühendriikide kaubandusorganisatsioonide huvide esindaja ja Riiklik Standardibüroo oli Ameerika Ühendriikide valitsuse esindaja. Värvide tähistamise süsteemi eesmärgid sõnastati 1932. aastal. Süsteem pidi olema vahend, mille abil saaks tähistada värvusi üldarusaadavalt Ameerika Ühendriikide farmakopöas, National Formulary dokumentides ja ülevaatekirjanduses. Tähistus pidi olema piisavalt täpne ja standardiseeritud, et see saaks olla aktsepteeritud ja kasutatav teaduses, samas piisavalt kõikehõlmav, et saaks ühtmoodi kasutada nii teaduses, kunstis kui ka tööstuses, ja olema tavatarbijale piisavalt arusaadav^[1]. Süsteem püüdis luua ühtset alust, mille järgi saaks värvusi defineerida erinevates valdkondades moest ja trükitööstusest botaanika ning geoloogiani, nii et iga tööstusharu ja valdkond ei peaks hakkama leiutama oma vajadustele vastavat, aga teistega ühildamatut värvisüsteemi.

Süsteemi kirjelduse avaldas National Bureau of Standards 1939. aastal. 1955. aastal ilmus "The Color Names Dictionary", kus oli peale nimetuste hulgaliselt ristviiteid teiste süsteemide ja sõnaraamatutega. 1965. aastal anti välja näidisvärvikaardid ja raamat "The Universal Color Language". 1976. aastal kirjastati mõlemad varem ilmunud raamatud kombineerituna pealkirjaga "Color: Universal Language and Dictionary of Names"^[2].

Põhimõte

Iga ISCC-BNS süsteemi nimetus on mõeldud tähistama üht värvuseplokki Munselli värvisüsteemis. Kokku on nimetusi 267. Kõiki värvinimesid kõigi omadussõnadega ei ühendata, näiteks pole erkpruuni (vivid brown) ega väga sügavat roosat (very deep pink).

Süsteem baseerub 13 põhivärvinimel:

roosa (pink – Pk)
punane (red – R)
oranž (orange – O)
pruun (brown – Br)
kollane (yellow – Y)
oliiv (olive – Ol)
kollaroheline (yellowgreen – YG)
roheline (green – G)
sinine (blue – B)
lilla/purpur (purple – P)
valge (white – Wh)
hall (gray – Gy)
must (black – Bk)

Põhivärvinimede vahel asetsevad 16 vahekategooriat:

punakasoranž (reddish orange – rO)
oranžkollane (orange yellow – OY)
rohekaskollane (greenish yellow – gY)
kollakasroheline (yellowish green – yG)
sinakasroheline (bluish green – bG)
rohekassinine (greenish blue – gB)
violettsinine (purplish blue – pB)
violett (violet – V)
punakaslilla (reddish purple – rP)
lillakaspunane (purplish red – pR)
lillakasroosa (purplish pink – pPk)
kollakasroosa (yellowish pink – yPk)
punakaspruun (reddish brown – rBr)
kollakaspruun (yellowish brown – yBr)
oliivjapruun (olive brown – OlBr)
oliivjasroheline (olive green – OlGr)

Igale neist saab veel vajadusel lisada mõne täpsustava omadussõnalise täiendi, mida on kokku 20:

erk, ere- (vivid – v.)
särav (brilliant – brill.)
tugev (strong – s.)
sügav (deep)
väga sügav (very deep – v. deep)
väga hele (very light – v.l.)
hele (light – l.)
keskmine (moderate – m.)
tume (dark – d.)
väga tume (very dark – v.d.)
väga kahvatu (very pale – v.p.)
kahvatu- või hele hallikas- (pale or light grayish – p., l. gy.)
hallikas (grayish – gy.)
tume hallikas- (dark grayish – d. gy.)
mustjas (blackish – bk.)
-kasvalge või -jasvalge (-ish white – -ish Wh)
hele -kashall või hele -jashall (light -ish gray – l. -ish Gy)
-kashall või -jashall (-ish gray – -ish Gy)
tume -kashall või tume -jashall (dark -ish gray – d. -ish Gy)
-kasmust või -jasmust (-ish black – -ish Bk)

Eelpool on ära toodud ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi ingliskeelsete märksõnade täpsed tõlked, mis ei pruugi kattuda eestikeelse värvisõnavaraga ühe või teise tooni kohta. Strong märgitakse värvuste kohta, mis on tuhmunud tooniga ja keskmise tumedusega, samas kui eestikeelne sõna "tugev" osutab pigem küllastatusele.

Kasutamine

ISCC-NBS-i värvustetähiseid kasutab näiteks rahvusvaheline värvainete indeks. Ameerika Ühendriikides kasutatakse seda laialdaselt, näiteks hambaportselanide, ravimite, muldade, mineraalide värvuste kirjeldamiseks^[3]^[4].

Vaata ka

Viited

Välislingid

[1] ttps://www.w3schools.com/colors/colors_nbs.asp

[2] M. Tammert. Värviteooria. 2017. ISBN: 978-9949-81-720-7

[3] ttps://deepblue.lib.umich.edu/bitstream/handle/2027.42/68247/10.1177_00220345820610030801.pdf;jsessionid=A1273D29819BC003011AB716BD5C2493?sequence=2

[4] ttps://ux.stackexchange.com/questions/35350/how-to-best-communicate-color-names-to-users-more-clearly

[1]

[2]

[3]

[4]