Mine sisu juurde

Rijksmuseum

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 31. mai 2024, kell 23:49 kasutajalt ReneeWrites (arutelu | kaastöö) ((GR) File:Rijks museum logo.png → File:Logo Rijksmuseum.svg)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Rijksmuseum
Rijksmuseum
Rijksmuseum Amsterdam
Rijksmuseum (1895)
Asutatud 1800
avatud 13. juulil 1885
Asukoht Amsterdam, Holland
Aadress

Museumstraat 1,[1]
Ühissõidukid:

  • trammid: 2 Amsterdam tramlijn 2, 5 Tram line 5, 7 Tram line 7, 10 Tram line 10, 12 Tram line 12
  • bussid: 26, 65, 66, 170, 172, 197 bussipeatusega Hobbemastraadil[1]
Liik Kunstimuuseum (maal, skulptuur)
Registrinumber:
530420[2]
Kollektsioon 1 miljon museaali[3]
Külastajaid

2 350 000 (2015)[4]
2 450 000 (2014)[5]

Direktor tegevjuht Wim Pijbes
administratiivdirektor Taco Dibbits
majandusdirektor Erik van Ginkel,[8]
Kuraator Gregor Weber (kunstikogu)
Martine Gosselink (ajalookogu)
Jane Turner (maaligalerii)

Arhitekt:
Pierre Cuypers

Rijksmuseum [raiksmuseum] (ka Riiklik Kunstimuuseum, hollandi keeles Rijksmuseum Amsterdam, täieliku nimega Nationaal Museum voor Kunst en Geschiedenis (Riiklik Kunsti- ja Ajaloomuuseum); inglise Imperial Museum) on Hollandi suurim ja kuulsaim riiklik muuseum, mis keskendub kunstile ja ajaloole keskajast tänapäevani. See asub Amsterdami lõunaosas Stadhouderskade tänava ja Museumpleini muuseumide väljaku vahel kuulsa hollandlasest kunstniku Vincent van Goghi muuseumi, tulevikku suunatud tänapäevase moodsa kunsti, Stedelijki muuseumi ja Concertgebouwi kontserdimaja kõrval.

Sellest väärtuslikust, ligikaudu ühe miljoni museaaliga kogust on korraga välja pandud umbes 8000 eksponaadist koosnev ekspositsioon 200 avaras saalis. Nüüdseks hõlmab väljapanek nii Hollandi tuntumate meistrite loodud maailmakuulsaid maale, keraamikat ja skulptuure kui ka Madalmaade õitsengu perioodist pärinevaid šedöövreid. Mõned muuseumi väljapanekud pärinevad 13. sajandist, aga paremik algab 17. sajandisse dateeritud Hollandi maalikunsti kuldselt ajastult barokikunstniku Rembrandti kuulsast maalist "Öine vahtkond" ning jätkub 400 meistriteosega sellistelt kunstnikelt nagu Johannes Vermeer, Jan Steen, Frans Hals ja paljud teised. Muuseumi juurde kuulub raamatukogu, mis on parim ja suurim kunstiajaloo raamatukogu Hollandis, hoones asub samuti Riiklik Maalikunstikabinet (Rijksprentenkabinet) koos galeriiga ja Aasia paviljoniga.[3]

Riiklik Kunstimuuseum kuulub riigile ning on kuningriigi sisesuhete ja siseministeeriumi riikliku kinnisvara osakonna (RGB) haldamisel olev riigiasutus. Riiklik Kunstimuuseum asutati aastal 1800 Haagis ja kolis 1808. aastal Amsterdami, kus esialgu asus kuninglikus palees ja hiljem kanaliäärses uusklassitsistlikus linnapalees Trippenhuisis.[9] Praegune hoone on projekteerinud arhitekt Pierre Cuypers historitsistlikus stiilis gooti ja renessansselementidega. See on ehitatud spetsiaalselt kunstimuuseumi tarvis ja valmis 1885. aastal.[3] Suur osa muuseumihoonest oli kuni 2008. aastani renoveerimisel. Muuseumi peahoone avati ametlikult kuninganna Beatrixi juhtimisel 13. aprillil 2013 pärast kümneaastast põhjalikku ümberehitust, mis maksis kokku 375 miljonit eurot.[10][11][12] Samal aastal külastas muuseumi 2,2 miljonit[13] ja 2014. aastal juba 2,45 miljonit külastajat.[14]

See on üks populaarsemaid muuseume Hollandis, kus päevas käib umbes 7000 – 10 000 külastajat. Hollandlastest külastajate arv ületab välismaalaste arvu. Näiteks aasta jooksul pärast taasavamist käis umbes 2,7 miljonit külastajat, kellest umbes kaks kolmandikku oli Hollandist. Umbes 1 miljonist väliskülastajast oli enamik ameeriklasi, kellele järgnesid sakslased, ja arv on oma 30% suurem kui enne taasavamist.[15]

16. mail 2015 võitis Amsterdami Rijksmuseum tänu oma uuenduslikule lähenemisele kogudede esitlemisel, uuele kujundusele, taastatud seinamaalingutele, Aasia paviljonile, haridusprogrammidele, külastajatele pakutava mitmekeelse teabele ja kodulehele Euroopa muuseumide aastaauhinna, mida antakse välja alates 1977. aastast. Kõrvuti tiitliga koosneb auhind aastaks laenuks antud Henry Moore'i skulptuurist "The Egg".[16]

Rijksmuseum on avatud 365 päeva aastas. Iga päev toimub Rijksmuseumis mitu giidiga ringkäiku, kuhu ka üksikkülastajad saavad soovi korral registreeruda.[16]

Kogud ja osakonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Rembrandti "Öine vahtkond" (1642) on üks kuulsamaid töid Rijksmuseumi kogust

Riiklikus Kunstimuuseumis on järgmisi kogusid:

  • Kujutavast kunstist, kuhu kuuluvad:
    • maalid
    • skulptuur ja käsitöö
    • Aasia kunst
  • Ajaloost
  • ja riiklik maalikunstiosakond (joonised, impressumid ja fotogalerii)

Muuseumi kogudesse kuulub miljon kunsti-, käsitöö- ja ajaloomuseaali aastatest 1200–2000. Muuseumi maalikogu annab ülevaate Hollandi maalikunstist alates 15. sajandist kuni umbes 1900. aastani. Rõhk on peamiselt Hollandi 17. sajandi maalikunsti koolkonna meistrite nagu Jacob van Ruisdael, Frans Hals, Johannes Vermeer, Jan Steen, Rembrandt ja Rembrandti õpilaste kokku üle 2000 teosel.[3] Samuti on näitusel Inglismaa laevastikku kuulunud esmaklassiline, kolmetekiline liinilaev HMS Royal Charles (ka Naseby), mis oli käigus Medway merelahingus juunis 1667 ja hollandlasest maadeavastaja Dirk Hartogi plaat. Muuseumil on samuti väiksem kogu Lõuna-Hollandi ja Itaalia meistrite teostest.[17][18]

Skulptuuri- ja käsitöökogud koosnevad skulptuuridest, mööblist ja puitfassaadidest, juveeli-, klaasi- ja tekstiilitaiestest, keraamika- ja metallikunsti esemetest ja paljudest muudest eksponaatidest. Kogu on küll rahvusvaheline, kuid samas on kindlalt fookuses ka Hollandi kunst.

Kogud Aasia kunstist on enamikus pärit Aasia Kunstisõprade Seltsilt (VVAK)[19] ning annab ülevaate Hiina, Jaapani, India ja Indoneesia kunsti arengust, samuti pakub valiku Hiina ja Jaapani eksportportselanist, koloniaalsest mööblist ja hõbeesemetest.[18] Eksponaadid on pärit valitsejate, admiraliteetide, Ida- ja Lääne-India kompaniide erakogudest, seepärast maalide, laeva mudelite, relvade, lippude, kuld- ja hõbeesemete, kostüümide, dokumentide, haruldaste ja võtmeesemete kogumise ajalugu sisaldab ja hõlmab peamiselt Hollandi poliitilist ja militaarset ajalugu, siin on rõhk 17. ja 18. sajandil. Rijksmuseumi kuulub teadusraamatukogu Cuypers Bibliotheek, kus korraldatakse kunstiteiste kaitse ja restaureerimise seminare. Muuseumil on oma restoran ja kaks väiksemat kohvikut, Atrium café ja 300-ruutmeetrine muuseumipood.[16]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]
"Ohustatud luik". Jan Asselijn, 1650
Isaac Gogel, elas 1765–1821
Cornelis Sebille Roos, 1815

Pärast maa viimase valitseja Oranje Willemi V põgenemist Inglismaale jaanuaris 1795 Madalmaade Kuningriigi aladel tekkinud Prantsuse 1. Vabariigi vasalli Bataavia Vabariigi ja hiljem Napoleon I venna Louis Bonaparte'i ehk kuningas Lodewijk I jaoks moodustatud nukuriigi, Hollandi Kuningriigi esimene rahandusminister Isaac Jan Alexander Gogel tegi ettepaneku järgida prantslaste eesmärki ja luua rahvuslik kunstimuuseum, mis nagu nende Louvre teeniks rahvuslikke huve. 19. novembril 1798 võttis valitsus vastu muuseumi asutamise otsuse. Riiklik Kunstimuuseum Rijksmuseum avas uksed 31. mail 1800 Rahvusliku Kunstigalerii (hollandi Nationale Kunst-Galerij) nime all Haagis Huis ten Boshi kuninglikus palees.[20][21]

Kogu oli üles ehitatud ajaloos valitsenud valitsejate ja asehaldurite perekondade kunstikogudest. Neist suurem osa oli Pariisi viidud, mil väljapanek koosnes Hollandi riigimeeste kogudest ülejäänud umbes 200 kujutava kunsti ja ajaloolisest eksponaadist, Itaalia kunstiteostest ja Oranje portreedest. Järgmiste aastate jooksul toetasid Gogel koos kunstikaupmehe ja esimese muuseumidirektori Cornelis Sebille Roosiga lugematuid esialgseid soetusi.

Nende esimene hange, Hollandi maalikunsti kuldse ajastu maastikumaalija Jan Asselijni kõige kuulsam maal oma pesa kaitsvast luigest, maksis 100 Hollandi kuldnat ja kuulub veelgi muuseumi paremiku hulka.[9]

19. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]
Juudi pruut. Rembrandt, u 1667

1805. aasta kulus Rahvusliku Kunstigalerii kolimisele Haagi keskväljakule Buitenhof. Hollandi kuningas aastatel 1806–1810, Prantsuse keisri Napoleon I noorem vend Louis Bonaparte andis 1808. aastal käsu kunstigalerii üleviimisest Amsterdami, millest sai riigi uus pealinn. Kunstiteosed majutati linna silmapaistvamasse ehitisse, Dami väljakul asuvasse kuningapaleesse koos linna muude tähtsamate maalide, nende hulgas Rembrandti šedöövriga "Öine vahtkond". Järgmisel aastal Kuninglik Muuseum (Koninklijk Museum) avas oma uksed palee ülemisel korrusel eesotsas uue direktoriga aastast 1808 Cornelis Apostooliga.[22] Kui 1813. aastal naasis Willem I Amsterdami ja tõusis Madalmaade kuningaks, kerkis esile Rijksmuseumi kogude ümberpaigutamise vajadus. Koos Haagi riiklike gravüüride koguga viidigi need 1817. aastal üle Amsterdami südalinna relvakaupmeestele Louis ja Hendrick Tripile aastatel 1660–1662 ehitatud linnapaleesse Trippenhuis, millest veelgi hiljem kujunes Hollandi Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Erinevalt oma eelkäijast, kauaaegse muuseumidirektori Cornelis Apostooli ajal suuremaid oste ei tehtud. Vastupidi, 1820. aastal suur osa märkimisväärse ajaloolise tähtsusega museaalidest anti tagasi Haagi, Mauritshuisis paiknevale haruldaste teoste kuninglikule galeriile (Kabinet van Zeldzaamheden) ning 19. sajandi moodsa kunsti muuseum asetati 1838. aastal koguni eraldi Amsterdami Haarlemi linnaosas asuvasse Welgelegeni paviljoni.[9]

Pankur Adriaan van der Hoop

Alles 1854. aastal olulist mõju Kunstimuuseumi museaalikogudele avaldas Madalamaade üks rikkamaid mehi 19. sajandi esimesel poolel, Amsterdami pankur ja linnavalitsuse ning Haagi senati liige Adriaan van der Hoop, kes surres jättis Amsterdami linnavalitsusele päranduseks 224–250 maaliga kogumiku uskudes, et suurivaevu makstud pärandimaksust hoolimata väljapanek võiks meelitada linna võimalikult palju välismaalasi.

Palee Trippenhuis aga osutus muuseumi jaoks sobimatuks ning sündis mitmeid algatusi koguni rahvusmuuseumi ehitisest. 1863. aastal korraldati ideekonkurss, mille žürii leidis, et mitte ükski töö, nende hulgas ka arhitekt Pierre Cuypersi teise koha saanud projekt, ei olnud piisavalt hea kvaliteediga. Alles 1876. aastaks Cuypers tegi projektiesildise Riikliku Kunstimuuseumi 330 saaliga hoonest, mis hoolimata, et ei saanud kuigi head vastuvõttu ning oli rahva meelest gooti- ja renessanss-stiilsetest elementidest kombineerituna liialt keskaegne ja vähe hollandipärane, siiski võitis konkursi.[23] Hoone ei olnud ette nähtud üksnes ruumideks Rijksmuseumi kogudele, vaid seal samuti töötaksid elavad meistrid ning koos Welgelegeni paviljoniga Haarlemist ja Madalmaade Kunsti- ja Ajaloomuuseumiga Haagist oleks aluseks koguni uuele muuseumile.[9] Eraldi korraldati hoone projekteerimist mõjutavate visuaalsete lisategurite, dekoratsioonide võistlus, mille võitsid B. van Hove ja J. F. Vermeylen skulptuursete, G. Sturm mosaiik- ja maalikunsti- ning W. F. Dixoni toonitud klaasist dekoratsioonidega. Ehitus algas 1. oktoobril 1876 ja Hollandi kunstiajaloolisest aspektist rikkalikult kujundatud uue asukohaga muuseum avati 13. juulil 1885.

Väljapanek koosnes peaaegu kõikidest Amsterdami linnale kuuluvatest iganenud kunstiteostest kõrvuti Trippenhuisist toodutega, mille hulka nüüd kuulus pankuri A. van der Hoopi pärandatud Rembrandti maal "Juudi pruut". Eksponeeritavasse kogusse lisati 19. sajandi modernsed museaalid Haarlemist ja lõpuks oluline osa riiklikule maalikunstiosakonnale eesotsas Kabinet van Zeldzaamhedeniga kuulunud kunstiteostest. 1890. aastal rajati Rijksmuseumi hoonet edela pool laiendav juurdeehitis ehk lõunatiib,[23] kus 2013. aastast on ka Philipsi tiivas sisukas väljapanek.[24][25]

20. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

1906. aastal algasid taastamistööd "Öise vahtkonna" saalis.[26] Tehti muudatusi interjööris. Alates 1918. aastast Hollandi Arheoloogia Assotsiatsiooni reformi ja juhtimisuuenduste kohaselt Rijksmuseum hakati kutsuma Kunsti- ja Ajaloomuuseumiks. 1920. ja 1950. aastate jooksul mitmevärvilised seinakaunistused maaliti üle. Teise maailmasõja eelõhtul osa kogudest evakueeriti ja vabanenud ruumides korraldati aastatel 1939–1940 nüüdiskunstinäitus "Meie kunst täna" ("Onze kunst van heden"). Aprillis 1942 suur osa Rijksmuseumi kogust paigutati lukkude taha spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud turvakambritesse maa-alustes koridorides Sint-Pietersbergis Maastrichti lähedal.[27] Sõja perioodil Rijksmuseumis korraldati mitmeid Saksa-sõbralikke näitusi nagu "Alam-Reini kaasaegse kunsti festival" (august 1941), "Naistöö Saksamaal, Saksa naised töötavad rahva heaks" (oktoober 1941), "Saksa raamatu olevik" (veebruar 1942) ja "Kunst rindel" (jaanuar 1943).[28]

1960. aastatel kahte siseõue ehitati juurde näitusesaal ja mitu korrust. Hoones tehti väiksemaid renoveerimis- ja restaureerimistöid aastatel 1984, 1995–1996 ja 2000.[29] Juurdeehitise ehk lõunatiiva ehk Philipsi tiiva ehitustööd said valmis 1996. aastaks ja samal aastal avati Rijksmuseumi esimene mastaapseim näitus peamiselt 19. sajandi ulatuslikust fotokogust.[30]

21. sajand

[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseum oli külastajatele suletud 18. märtsist 2003 kuni 12. aprillini 2013 kapitaalremondi tõttu. Näitus, kus ligikaudu 400 museaali ja nende hulgas 17. sajandi meistriteoste seas võis näha ka Rembrandti maali "Öine vahtkond", oli külastajatele avatud detsembrist 2003 kuni 17. märtsini 2013 juurdeehitise näituseruumides – Philipsi tiivas – ning nende aastate jooksul käis seal 8,5 miljonit külastajat.[3][31][32]

Rijksmuseumi restaureerimis-renoveerimistööd, s.h sisekujundus ja põrandate remont tehti hispaanlastest arhitektide Antonio Cruzi ja Antonio Ortizi projekti järgi. Vitriinide, ornamentide ja soklite ajalooliselt vana hoonega sobiva valgustuse ja interjöörilahendusi pakkus prantslasest disainer ja Louvre'i sisekujundaja Jean-Michel Wilmotte. Esialgsete plaanide kohaselt oli renoveerimiseks ette nähtud 5 aastat, aga töödega jäädi graafikust maha ning lõpuks kestis remont kokku 10 aastat ja maksis 375 miljonit eurot. 45 miljoni euroga toetasid töid Holland ja elektroonikaettevõte Philips, finantseerimisasutus ING ja loteriiettevõte BankGiro Loterij.[33] Remont sai valmis 16. juulil 2012. Märtsiks 2013 olid muuseumi juurdeehitises eksponeeritavad teosed tagasi oma kohtadele pandud. Niisamuti läks uuesti oma kohale auhalli Öise Vahtkonna saali maal "Öine vahtkond". Varem muuseumihoone eri osades eksponeeritud maalid, tarbekunst ja ajalugu on nüüd seotud ühtseks eri korruste ja sajandite kaupa kulgevaks kronoloogiliseks jadaks, mis tutvustab hollandi kunsti ja ajalugu. 13. aprillil 2013 taasavas muuseum kuninganna Beatrix. 2013. aastal muudeti Philipsi tiib ajutiste näituste ja kohvik-restorani hooneks. 1. novembril avati Philipsi tiivas tänapäevase fotokunsti näitus 20. sajandi fotodest.[34]

Külastatavus

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Külastajaid   Aasta Külastajaid
1995 942 000[35] 2005 842 586[36]
1996 1 275 000[37] 2006 1 142 182[38]
1997 1 084 652[39] 2007 969 561[38]
1998 1 229 445[40] 2008 975 977[38]
1999 1 310 497[40] 2009 876 453[38]
2000 1 146 438[41] 2010 896 393[38]
2001 1 015 561[41] 2011 1 010 402[38]
2002 1 100 488[42] 2012 965 000[43]
2003 833 450[42] 2013 2 200 000[14]
2004 812 102[36] 2014 2 450 000[5]
2015 2 350 000[4]

20. sajandi külastajate rekordarv 1 412 000 saadi täis 1975. aastal. 1990. aastatest kuni 2000. aastate alguseni käis Rijksmuseumis igal aastal 0,9–1,3 miljonit külastajat. Seoses renoveerimistööde alustamise ja muuseumi peahoone sulgemisega 7. detsembrist 2003 külastajate arv aastas vähenes 0,8–1,1 miljonini. Pärast taasavamist 13. aprillil 2013 teatas muuseum, et piiravat aastas 1,5–2,0 miljoni külastajani, mis tuli täis juba sama aasta 8 kuuga.

Muuseumihoone

[muuda | muuda lähteteksti]
Amsterdami Rijksmuseumi raamatukogu lugemissaal, 2015

Muuseum kolis 1885. aastal oma praegusse asukohta väljaspool tolleaegset vanalinna ning avati 13. juulil ministri Jan Heemskerki poolt.[44] Muuseumihoone oli kujundatud Euroopas levima hakanud uusgooti stiilis sümmeetrilisena ning kõrgete lagede ja seinapindadega ehitisena elemendikombinatsioonidega gooti ja renessansiarhitektuurist. Hoone on rikkalikult kaunistatud rohkete viidetega rahvuslikust ajaloost ja dekoratsioon on üks 19. sajandi katseid kollektiivsest stiilist. Barokne kivist muuseumihoone on lahendatud ruudukujulise põhiplaaniga kahest hoovist kesksete aatriumide ja arvukate kõrvalruumidega.[45] Keskteljeks on tunnel sissepääsudega tänavalt esimesel korrusel paiknevasse Honour' galeriisse.[46][47] Kunstiteosed on eksponeeritud avarates näitusesaalides peensusteni läbimõeldud tumehallil foonil, mis mõjub rahulikult ning laseb rohkete detailide ja figuuridega piltidel esile tõusta. Samuti muuseumi tarbekunst, suured klaasi-, portselani-, tekstiili-, juveeli-, merenduse- ja relva kogud on eksponeeritud rahulikul foonil pikkades hermeetilistes tolmukindlates vitriinides, olles samas piisavalt valgustatud. Hoones on samuti raamatukogu ja vaade uhkele lugemissaalile avaneb otse näitusesaalidest. Juurdeehitises ehk Philipsi tiivas on muuseum koostanud arhitektuurilise ja Madalamaade arhitektuuriajaloolise koguga näituse. Uus, looduslikust kivist ja klaasfassaadiga ning ümbritseva vee-elemendiga Aasia paviljon on kunstiarhitekti Cruz y Ortizi kujundatud ja avati 2013. aastal.

Lõuna-Amsterdami linnaosa ja kesklinna vahelise ühenduse tagamiseks läbi hoone on selle keskossa ehitatud kõrgete võlvidega läbikäik Museumstraat, mis esialgselt oligi avatud kogu liiklusele. Alates 1931. aastast keelati autodega läbisõit. Nii mõnigi muuseumidirektor on hiljem püüdnud täielikult sulgeda läbipääsu, jättes sinna vaid selge ülevaatega esialgsed kaks siseõuedevahelist koridori ehk vahekäiku – täiendavat näitusepinda. Renoveerimistööde käigus aastatel 2003–2013 peeti palju arutelusid, kas avada tunnel jalgratturitele ohutuks liiklemiseks või mitte. Lõpuks see avati Rijksmuseumi jalgrattatunnelina 13. mail 2013.[48] Aastate jooksul on muuseumihoones tehtud mitu ümberehitust, mille käigus on kaotsi läinud suur osa selle algsest arhitektuurilisest palgest. Ümberehituste peamine põhjus oli muidugi see, et rahvusvaheliselt tuntud muuseumina ei vastanud see enam külastajate vajadustele. Lõpuks 29. aprillil 2003 muuseumi tellitud tööinspektsiooni uuring tuvastas õhus hõljuva asbesti. Seepärast alustati 2003. aastal olulisi, esialgu mõneks aastaks planeeritud rekonstrueerimistöid, milleks aga koos viivitustega kulus kümmekond aastat. Rekonstrueerimise käigus said paljud Cuypersi-aegsed originaalelemendid õige ilme ja suuremalt osalt taastati hoone oma endises hiilguses.

Muuseumifassaadide mosaiikpildid
Hiline Rooma tsivilisatsioon. Monulphus ja Sint Servatiuse basiilika, u 570
Frangi tsivilisatsioon. Karl Suur Nijmegeni palees, u 800
Kunsti ja kultuuri taassünd. Piiskop Bernulphus maetakse tema rajatud Püha Peetri kirikusse Utrechtis MLIIII
Baieri Johanni õukonna teenistuses olev renessansiaja õlimaalide suurmeister Jan van Eyk tööl Haagi kohtus 1422–1424
Kõik linna printsid ja prelatuuri juhid klaasimaalidega Gouda kirikus. 1555–1603
Utrecht. Albrecht Dürer. "Hertogenbosch gildi kullasseppi tervitamas". 1520

Aed ja kõrvalhooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi kõrval on Cuypersi kujundatud kujudega ja maastikule killustava mõju andvate edelanurga hoonefragmentidega[49] park, mis rajati aastatel 1884 ja 1916 ning on suletud ümbritseva sepistatud piirdeaiaga. Idee saadi Pariisi Musée de Clunylt ja Germaani muuseumilt Nürnbergis.[50] Hobbemastraati ja Jan Luijkenstraati poolne muuseumi lõunatiib,[51] mis nüüdseks on saanud ühe oma sponsori nimega Philipsi tiivaks, renoveeriti 1996. aastaks ja see oli muuseumiruumidena ajutises kasutuses peahoone mastaapse rekonstruktsiooni ajal aastatel 2003–2013. Aastatel 2013–2015 ehitati Philipsi tiib ümber ajutiste näituste ja kohviku jaoks ning külastajatele avati see 1. novembril 2014.[52] Muuseumi kompleksi kuuluvad omaette ansamblitena Hobbemastraadil asuvad endine direktorivilla (1883) ja Amsterdami kunstikool Teekenschool koos töökodadega (1891),[53] mõlemad samuti Cuypersi kujundatud. Direktorivilla oli kuni 1945 on kasutuses tegevjuhi ametliku elukohana. Teekenschool ehk joonistamiskunstikoolis saab õppida joonistamist ja maalimist ning tutvuda fotograafia ja ajalooga. Korraldatakse seminare ja kursusi klassiruumides täiskasvanutele, lastele ja perekondadele.

Schipholi filiaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Amsterdami Schipholi lennujaamas asus Rijksmuseumi filiaal ehk ING spondeeritud väike muuseuminäitus klassikalise maalikunsti originaalidega, mille avas Madalmaade kuningas Willem-Alexander 9. detsembril 2002 ja mida sai külastada kohe pärast passikontrolli läbimist. See koosnes püsiekspositsioonist kaheksa või kümne meistriteostega kuldselt ajastult ja kolmest ajutisest näitusest aastas. Vastavalt näituse teemale valitud meistriteoste väljapanek oli üldjuhul seotud reisimise, äritegevuse ja Hollandi kunstiajalooga. Seni on teemadeks olnud "Kuldse ajastu päikeseline taevas", "Brueghel äritegevuses", "Lendamise kunst – Melchior d'Hondecoeteri linnumaale", "Holland ja Jaapan: 400 aastat kaubavahetust", "Vincent van Gogh: Nature Close-Up", kus esitati maailma populaarseima maalikunstniku kaheksa originaalteost, ja hiljuti – "Hollandi lehmad – õitsengu sümbol. Rijksmuseumi teoseid veistest".[54] Schipholi lennujaam on esimene muuseumiga lennujaam maailmas ja 2009. aastal saadi üle 100 000 külastaja. Alates oktoobrist 2014 on Schipholi muuseum renoveerimiseks suletud.[55] Taasavamine lükkus planeeritust hiljemaks, suveks 2016, mil lennujaama esimesel korrusel Holland Boulevardi terminaliosas avatakse kunstinäitus koos raamatukogu ja kasiinoga.[56]

Rijksmuseumi direktorid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kuninganna Beatrix ja muuseumi direktor Wim Pijbes. 2013

Šedöövrid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Rijksmuseumi 120 maali  ja Rijksmuseumi kunstnike loend

Muuseumis leidub ajaloo suuri meistriteoseid muuseumi pikiteljel asetsevates suurtes saalides. Kõige kuulsamaks peetakse Rembrandti õlimaali "Öine vahtkond".

Maalikunst

[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklik Maalikunstikabinet (Rijksprentenkabinet) peab riiklikku joonistuste, graafika- ja rahvuslikku fotogaleriid. Mõned näited graafikast:

Rijksstudio ja API

[muuda | muuda lähteteksti]
Rijksstudios uut teost loomas

Oodates taasavamist, astus muuseum ebatavalise sammu ja käivitas 13. aprillil 2013 Rijksstudio – uue, veebisaidil esitatava, toona 125 tuhandest ja nüüdseks rohkem kui 200 tuhandest kõrglahutusega pildifailist koosneva kogu esitluse piltide allalaadimiseks. Stuudio pakub liikmeks registreerunule võimaluse koguda kunstiteostest ideed või detaile ning neid vabalt suumides, jagades, lisades ja muul viisil loovust ära kasutades neist luua oma meistriteos.[57] Muuseumidirektori Taco Dibbitsi sõnul on Rijksstudio eesmärgiks teha kunstiteoste kohta teabe saamine võimalikult kättesaadavaks ja seepärast plaanis on lisada veel 40 000 pilti aastas, kuni kogu kogus on miljon teost on kasutusel.[58][59] Publiku väga heast vastuvõtust räägib see, et 2015. aastal oli loodud üle 100 000 kasutajakonto.[16]

Lisaks Rijksmuseum on esitanud pilte ja andmeid 111 tuhande teose kohta nende kättesaadavaks veebirakendajatele ja programmeerijatele. Neid andmeid võib kasutada API reeglistikus ja lisaprogrammide kirjutamiseks teatud programmi funktsionaalsust laiendades. Rijksmuseumi raamatukogus saab otsida võrgust teadusraamatukogu, mis on üks suurimaid avalikke kunstiajaloolisi raamatukogusid oma 300 tuhande monograafia, 3400 ajakirja ja 90 tuhande oksjonikataloogiga. Veebipõhine maalikunstikabinet loob viivitusteta registreerumise ja juurdepääsu oma 700 tuhande pildi, joonise ja fotoga kogumikku pärast seda, kui renoveerimise käigus suur osa kogudest ja paljud pildid digiteeriti. The New York Timesi 13. mai 2015 artikkel muuseumi digiteerimisest peab Rijksmuseumi üheks kõige uuenduslikumaks digiteerimisvaldkonnas.[60]

Muuseumi sponsorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumi toetajate reklaamid on lahendatud tänapäevaste kunstiliste vitraažidena.[16] Rijksmuseumi peasponsor ING ehk ING Group on alates 2005. aastast toetanud muuseumi külastajatele mõeldud üldruumide arendamist. Samuti toetab ettevõte laia valikut kunsti- ja kultuuriprojekte ning on partneriks Rijksmuseumi kogude esitlustes Schipholi filiaalis.[61] Rijksmuseumi peasponsor ja ametlik IT-partner, mobiilsideteenuste ja telekommunikatsiooniettevõte KPN toetab muuseumi nii rahaliselt kui ka uute toodetega. KPNi toel on arendatud muuseumi tooteid ja teenuseid, tegeletud andmete edastuse ja säilitamisega ning loodud lahendusi mobiilidele ja maaliinidele.[62] Sidevõrguseadmeid tootva kontserni Cisco abil on tänapäevastatud kõne- ja andmeside infrastruktuuri ning üles seatud tasuta Wi-Fi-ühendus kogu muuseumis.[63] Hollandi konglomeraat transpordialal Pon Holdings B.V. Company on alates 1. jaanuarist 2013 Rijksmuseumi 20. sajandi galeriide sponso, kes toetab museaalide ostu ja taastamist ning näituste korraldamist.[64] Elektroonikaettevõte Koninklijke Philips Electronics N.V. ehk Philips on olnud uue Rijksmuseumi asutaja alates aastast 2001 ning tihedalt seotud muuseumi renoveerimise ja remondiga. Ettevõtte tunnustuseks sai muuseumi lõunatiib nimeks Philipsi tiib.[65] Amsterdamis asutatud õlletootmisettevõttega Heineken International on Rijksmuseumil sponsorleping kolmeks aastaks. Nii pakutakse muuseumi Atriumi kohvikus, lõunatiivas ja Rijks-restoranis tarbimiseks ka Heinekeni toodangut.[66] Koostöö tubakafirmaga Japan Tobacco International (JTI) algas 2010. aastal, misjärel on ettevõte on aidanud kaasa mitme näituse, sh "Miro - Jan Steen 2010" ja "Kiefer - Night Watch 2011" korraldamisele ning 16. sajandi nürnberglasest kullassepa ja graafiku Wenzel Jamnitzeri lauadekoratsioonide taastamisele 2012. aastal ning 2009. aastal Turneri auhinna võitnud Richard Wrighti gigantse, 47 tuhande käsitsi maalitud musta tähega laemaalingu avaldamisele 13. märtsil 2013.[67][68] Advokaadibüroo Baker & McKenzie toetab Rijksmuseumi 20. sajandi retrospektiivseid fotonäitusi ja tänu sellele on muuseum saanud hankida 19. sajandi lõpust aastani 1980 kestnud perioodi hõlmavaid fotosid.[69]

Johannes Vermeer, "Naine loeb kirja avatud akna juures", u 1662–1663

Keemiatööstusettevõtte AkzoNobel sponsorlus algas 2010. aastal ning firma Sikkensi bränd on värvide ja dekoratiivtoodete ametlik tarnija.[70] Aastatel 2012 ja 2013 sõidutas muuseumi transpordipartner Hollandi lennufirma KLM Johannes Vermeeri meistriteost aastast 1663 "Naine loeb kirja avatud akna juures" külastusreisidel kolmel kontinendil.[71] Optikaäri Eye Wish Opticians on oma kolmeaastasel sponsoriperioodil toetanud muuseumi 17. ja 18. sajandi klaasikogude säilitamist ja taastamist, mis on maailma tähtsamaid klaasikogusid sellelt ajalooliselt perioodilt. Kui 1885. aastal Rijksmuseumi hoone uksed avas oli selle kogude hulka kuulunud klaasinäitusel esindatud kõigi kolme XVIII sajandi kõrge tasemega graveerimistehnika, teemant-, frees- ja punktiirgraveerimisteosed.[72] Koostööleping sisustuse ja kujundusega tegeleva ning Hollandi ühe suurima õppevahendeid tarniva ettevõttega ThiemeMeulenhoff sõlmiti 7. juulil 2014, tänu millele on muuseumi kogul väljapaistev osa olemasolevate ja uute õppevahendite disainis ning ajaloo, kunsti ja filosoofia õpetamismeetodites.[73] Muuseumil on kolmeaastane koostööleping supermarketiga Albert Heijn[74] ning maailma suurima nafta- ja maagaasiettevõtte Saudi Aramcoga, mille filiaali Aramco Overseas Company peakorter asub Haagis.[75] Alates 2013. aastast kestnud partnerlus tee- ja kohvifirmaga Douwe Egberts, mis turustab sellest tulenevalt ka kohvisorti "D.E. Dutch Master Blend Rijksmuseum", mida valmistatakse üksnes Etioopiast ja Sumatralt toodavatest kohviubadest just nagu kuldse ajastu perioodil, mil pandi alus Hollandi kohvikultuurile.[76] Briti-Ameerika laevafirma Holland America Line rahalisel toel on võimaldatud külastajatel tutvuda Hollandi minevikuga salongis "Rijksmuseum merel", kus Rijksstudiosse registreerudes võib vaadata ning oma käega luua joonistusi ja maale.[77]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 More useful information. Address and route rijksmuseum.nl (inglise keeles)
  2. ↑ Monumentide register ehk Monumentenregister (hollandi keeles)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 The renovation rijksmuseum.nl (inglise keeles)
  4. ↑ 4,0 4,1 Rijksmuseum ontvangt meer dan twee miljoen bezoekers in 2015 (Rijksmuseumis käis 2015. aastal üle kahe miljoni külastaja), Het Parool, 2015. Vaadatud 15. jaanuar 2016. (hollandi keeles)
  5. ↑ 5,0 5,1 Recordaantal van bijna 2,5 miljoen bezoekers naar Rijksmuseum (Rekordarv ligi 2,5 miljonit külastajat Rijksmuseum), Trouw, 2014. Vaadatud 30. detsember 2014. (hollandi keeles)
  6. ↑ Musea trokken dit jaar opnieuw meer bezoeker [Sellelgi aastal muuseum meelitas taas rohkem külastajaid], Claudia Kammer en Daan van Lent, 31. detsember 2014. (hollandi keeles)
  7. ↑ Top 100 Art Museum Attendance, The Art Newspaper, 2015. Vaadatud 18. juuli 2015. (inglise keeles)
  8. ↑ Supervisory Board and Board of Directors rijksmuseum.nl
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 History of the Rijksmuseum rijksmuseum.nl (inglise keeles)
  10. ↑ Mark Savage: Rijksmuseum set for grand reopening in Amsterdam, BBC News, 4. aprill 2013. (inglise keeles)
  11. ↑ The Rijksmuseum reopens A new golden age economist.com, 13. aprill 2013. (inglise keeles)
  12. ↑ Merili Nael: Hollandi rahvusmuuseum avati kümneaastase remondi järel, ERR.ee, rubriik Välismaa, 13.04.2013
  13. ↑ Recordaantal bezoekers Rijksmuseum Amsterdam (Rekordarv külastajaid Rijksmuseumis Amsterdamis), rtlnieuws, 27. detsember 2013. (hollandi keeles)
  14. ↑ 14,0 14,1 Musea doen het goed: aantal bezoekers in 2013 fors gestege [Muuseumil läheb hästi: külastajate arv suurenes järsult 2013. aastal], Daan van Lent en Pieter van Os, 27. detsembril 2013
  15. ↑ Nederlanders ontdekken massaal Rijksmuseum (Hollandlased avastasid grandioosse Rijksmuseumi), Het Parool www.parool.nl; 14. aprill 2014.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 16,4 Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb, Muuseumireisil Amsterdamis II, Jane Liiv, Kristjan Raba, Sirje Madisson, Merike Tamm, 19. mai 2015
  17. ↑ Rijksmuseum beschrijvin [Rijksmuseumi kirjeldus], netplanet webdevelopment (hollandi keeles)
  18. ↑ 18,0 18,1 Ontdek de collectie, Rijksmuseum. (hollandi keeles)
  19. ↑ Vereniging van Vrienden der Aziatische Kunst verwerft Japanse kunst (Kunstisõprade Seltsi Aasia kunst pühendub Jaapani kunstile) (hollandi keeles)
  20. ↑ Het Rijksmuseum op film. Beelden vanaf 192 [Filme Rijksmuseumist. Pilte alates aastast 1927], Marnix Koolhaas. NPO Geschiedenis, 11. aprill 2013 – 30. märts 2015. (hollandi keeles)
  21. ↑ Schatkamer. Schatkamer met veel gezichten (Aardekamber. Riigikassa mitu nägu), NRC Webpagina's, 11. mai 2000. (hollandi keeles)
  22. ↑ Cornelis van Apostooli portree, Paulus Joseph Gabriël, ca 1817. (nl: Portret van Cornelis Apostool, Paulus Joseph Gabriël, ca. 1817), Rijksmuseum.
  23. ↑ 23,0 23,1 About the Rijksmuseum History of the Building
  24. ↑ Philips Wing. Present and past, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  25. ↑ Opening Philips Wing, Rijksmuseum, (inglise keeles)
  26. ↑ Monumenten en Argheologie in Amsterdam. Monumenten. Stadhouderskade 42. Rijksmuseum (1876/85) [Amsterdami monumendid ja arheoloogia. Monumendid. Riiklikus omanduses 42. Rijksmuseum (1876/85)], Internet Archive. Wayback Mashine, bureau Monumenten&Archeologie, 12.juuni 02-29. märts 13. (hollandi keeles)
  27. ↑ Archief van het Rijksmuseum en rechtsvoorgangers te Amsterda [Rijksmuseumi arhiivid ja eelkäijate Amsterdam], Koninklijke Nederlandse Akademie van Wettwnschappen (hollandi keeles).
  28. ↑ Foto van de opening van de tentoonstelling Das Deutsche Buch der Gegenwart in het Rijksmuseum, 3 febr. 194 [Fotonäituse "Saksa raamatu olevik" avamine Rijksmuseumis 3. veebruaril 1942]
  29. ↑ Monumenten en Argheologie in Amsterdam. Monumenten. Stadhouderskade 42. Rijksmuseum (1876/85). Interieu [Amsterdami monumendid ja arheoloogia. Monumendid. Riiklikus omanduses 42. Rijksmuseum (1876/85). Interjöör], Internet Archive. Wayback Mashine, bureau Monumenten&Archeologie, 20.juuni 02-28. sept. 11. (hollandi keeles)
  30. ↑ Mattie Boom ja Hans Rooseboom (toimetajad). Eessõna Peter Schatborn ja Ronald de Leeuw. Esseed Jan Piet Filedt Kok, Mattie Boom, Hans Rosenboom, Robbert van Venetie, Hedi Hegeman, Andreas Blühm, Saskia Asser ja Annet Zondervan. A new art: photography in the 19th century. The photo collection of the Rijksmuseum, Amsterdam [Uus kunst: 19. sajandi fotograafia. Rijksmuseumi fotokogu, Amsterdam], Rijksmuseum & Van Gogh Museum, 1996, ISBN 9053491937
  31. ↑ Rijksmuseum opening voor iederee [Rijksmuseumi avamine kõigile muuseumi sõpradele], Rijksmuseum, 5. märts 2013. (hollandi keeles)
  32. ↑ Het is zover. Het Rijks gaat na tien jaar open. Wat is er veranderd [Aeg on kätte jõudnud. Rijks avatakse 10 aasta järel taas. Mis on muutunud?], NRC, 4. aprill 2013. (hollandi keeles)
  33. ↑ Over de verbouwin [Renoveerimisest], Rijksmuseum. (hollandi keeles)
  34. ↑ Kijkje in Nieuwe Vleuge [Vaata Uus Wing], www.nos.nl; 24 oktoober 2014. (hollandi keeles)
  35. ↑ Grote musea trokken in 1995 minder bezoeker [Suur muuseum meelitas vähem külastajaid 1995. aastal], deVerdieping Trouw, Dossier Archief, 04.01.1996. (hollandi keeles)
  36. ↑ 36,0 36,1 Jaarverslag 200 [Aastaaruanne 2005], Rijksmuseum, 2006. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  37. ↑ Rijksmuseum en Kunsthal trekken veel bezoeker [Rijksmuseum ja Kunstigalerii meelitasid palju külastajaid], de Volkskrant, 1997. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  38. ↑ 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 38,5 Jaarverslag 201 [Aastaaruanne 2011], Rijksmuseum, 2012. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  39. ↑ Jaarverslag 199 [Aastaaruanne 1998], Rijksmuseum, 1999. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  40. ↑ 40,0 40,1 Jaarverslag 199 [Aastaaruanne 1999], Rijksmuseum, 2000. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  41. ↑ 41,0 41,1 Jaarverslag 200 [Aastaaruanne 2001], Rijksmuseum, 2002. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  42. ↑ 42,0 42,1 Jaarverslag 200 [Aastaaruanne 2003], Rijksmuseum, 2004. Vaadatud 25.04.2013. (hollandi keeles)
  43. ↑ Museumbezoek 201[alaline kõdulink] [2012. aasta muuseumikülastus Top 55], Hollandi Muuseumiühing (Nederlandse Museumvereniging), vaadatud 25.04.2013, (hollandi keeles).
  44. ↑ Opening van het Rijkmuseu [Rijksmuseumi avamine], Delpher, Algemeen Handelsblad, 12-07-1885, (hollandi keeles)
  45. ↑ Verbouwing [Taastamine], NRC Webpagina's, 11. mai 2000. (hollandi keeles)
  46. ↑ Gallery of Honou [Au galerii], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  47. ↑ From Atrium to Gallery of Honour... videos and photo [Aatriumist Au galeriisse … videod ja fotod], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  48. ↑ [1]
  49. ↑ Rijksmuseum avas publikule ‘Hoonefragmendid', De Erfoedstem, 15. oktoober 2014. (hollandi keeles)
  50. ↑ Niemeijer, J.W. e.a. (1985) Honderd jaar Rijksmuseum 1885-1985 [Sada aastat Rijksmuseumi 1885–1985]. Weesp: Van Holkema & Warendorf. ISBN 9026944756.
  51. ↑ "Bluelyn" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2015. Vaadatud 1. märtsil 2016.
  52. ↑ Kijkje in de vernieuwde vleugel van het Rijksmuseu [Vaata Rijksmuseumi uus tiib], NOS, 24.10.2014. (hollandi keeles)
  53. ↑ Joonistamiskunstikoole ehk Teekenschool, Rijksmuseum. (hollandi keeles)
  54. ↑ Amsterdam » Museums » Rijksmuseum » Amsterdam Airport Schipho [Amsterdam » Muuseumid » Rijksmuseum » Amsterdam Airport Schihol], Amsterdam.info. (inglise keeles)
  55. ↑ Rijksmuseum at Amsterdam Airport Schiphol to close temporaril [Amsterdami lennujaama Rijksmuseum ajutiselt suletud], Schiphol, News, (inglise keeles)
  56. ↑ Relaxing at Schipho [Lõõgastav Schiphol], Schiphol, Welcome to Schiphol [Tere tulemast Schipholi], (inglise keeles)
  57. ↑ Rijksstudio: Make Your Own Masterpiece [Rijksstudio: tee oma meistriteos!], Peter Gorgels, MW2013: Museums and the Web 2013, The annual conference of Museums and the Web, 17-20. aprill 2013 [MW2013: Muuseumid ja Web 2013. Aastakonverents Muuseumid ja Web 17-20. aprillil 2013. aastal], Portland, OR, USA. (inglise keeles)
  58. ↑ Masterworks for One and All [Meistriteoseid ühe ja kõikide jaoks], The New York Times, Art Design, Nina Siegal, 28. mai 2013. (inglise keeles)
  59. ↑ TWIL #94: Peter Gorgels (Internet Manager Rijksmuseum), (Video Podcast), This week in libraries, Peter Gorgels, 12. aprill 2013. (inglise keeles)
  60. ↑ A Museum at the Forefront of Digitizatio [Muuseumi esirinnas on digiteerimine], Stephen Heyman, The New York Times, International Arts, 13 mei 2015. (inglise keeles)
  61. ↑ ING – Main Sponso [ING- Peasponsor], Rijksmuseum, (inglise keeles)
  62. ↑ KPN – Main Sponsor [KPN – Peasponsor, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  63. ↑ Cisco – Partne [Cisco – Partner], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  64. ↑ Pon Holdings BV – Sponso [Pon Holdings BV – Sponsor], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  65. ↑ Philips – Founde [Philips – Asutaja], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  66. ↑ Heineken, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  67. ↑ JT International Company Netherlands (JTI), Rijksmuseum. (inglise keeles)
  68. ↑ Stellar: Richard Wright Paints 47,000 Stars On The Rijksmuseum's Ceilin [Richard Wrighti käsitsi maalitud 47 000 tähte Rijksmuseumi laes], CO. Design, 1 minuti võrra loetavat, (inglise keeles)
  69. ↑ Baker & McKenzie, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  70. ↑ AkzoNobel, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  71. ↑ KLM – Partner in Transpor [KLM - Transpordipartner], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  72. ↑ Eye Wish Opticians, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  73. ↑ ThiemeMeulenhoff – Partner in educatio [ThiemeMeulenhoff – Partner hariduses], Rijksmuseum. (inglise keeles)
  74. ↑ Albert Heiijn, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  75. ↑ Aramco, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  76. ↑ Douwe Egberts, Rijksmuseum. (inglise keeles)
  77. ↑ Holland America Line, Rijksmuseum. (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rijksmuseum&oldid=6662239"