Šiauliai

Šiauliai
[ šjaulj'ai ]
leedu Šiauliai
Vilniuse tänav Šiauliai kesklinnas
Šiauliai lipp Šiauliai vapp
Pindala: 81,1 km²
Elanikke: 104 300 (1.01.2023)
Koordinaadid: 55° 56′ N, 23° 19′ E

Šiauliai (leedu^ⓘ) on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus. Asub Leedu põhjaosas Žemaitija ajaloolises piirkonnas, Rėkyva järve ja Kulpė jõe kaldal, merepinnast keskmiselt 107 meetri kõrgusel. Linna läbib Liibavi–Romno raudtee, sealt hargnevad ka raudteed Riia ja Sovetski suunas.

Linna vana saksakeelne nimi on Schaulen, poolakeelne nimi on Szawly.

Šiauliais on biokütusel töötav soojuselektrijaam, linnas toodetakse ehitusmaterjale ja elektroonikat. Šiauliais asub õllevabrik Gubernija ja kondiitritooteid valmistav ettevõte UAB Rūta. Linnas on ka mitu teetöödega tegelevat ettevõtet. Aastail 1948–1998 tegutses linnas jalgrattaid valmistav tehas Vairas (ametlikult Šiaulių vairas), mis valmistas Ereliukase ja Kregždutė jalgrattaid ning hiljem ka mopeede.

Šiauliai lähedal asub kuulus Ristimägi.

Ajalugu

Šiauliaid peetakse tihti 1236. aastal toimunud Saule lahingu sündmuspaigaks, kuigi lahingu tegelik toimumispaik ei ole tänapäeval teada (lisaks Šiauliaile oletatakse ka Edela-Lätis asuvat Vecsaulet). Esimene kord, mil seda kindlalt mainitakse, on aastal 1254, tol ajal asus Šiauliai žemaitide ja semgalite asuala piiril. Toona asus linna kohal puust linnus.

XV sajandil on esimest korda mainitud sealset mõisa. Aastal 1524 kanti selle Leedu suurvürstidele kuulunud mõisa juurde tekkinud asula esimest korda kaardile. 1589. aastal anti Šiauliaile Magdeburgi õigused ja asulast sai alev. Aastal 1626 valmis sealne katedraal. Linnaks sai Šiauliai aastal 1686, kuigi reaalselt sai see linnaõigused alles aastal 1791. Linna laastasid nii katk kui ka Uputus, linna taastamisele pani aluse Antoni Tyzenhauz.

Aastal 1795 läks linn Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma algul Vilno kubermangu, siis Leedu kubermangu ja viimaks Kovno kubermangu. Ühtlasi läks sealne mõis Platon Zubovi valdusse. Linn sai omale rae, mis koosnes bürgermeistrist, neljast raehärrast, sekretärist ja raamatupidajast. Bürgermeister valiti linna poolt, aga tema kandidatuuri pidi kinnitama kohalik kuberner. Linna arengule aitas kaasa see, et seda läbis "suur postitee", mis kulges Peterburist Tartu, Riia ja Miitavi kaudu Tilsitisse.

Aastal 1871 valmis Liibavi–Romno raudtee, see tõi kaasa tööstuse arengu. Aastal 1900 püstitas ettevõtja Chaim Frenkel oma vabrikusse esimese dünamo, mis andis elektrit nii vabrikule kui ka lähemale ümbruskonnale. Tema nahavabrik oli suurim omalaadne ettevõte Venemaal. Aastal 1909 olid 56,4% elanikkonnast juudid. Esimese maailmasõja ajal sai linn tugevasti kannatada (hävis 65% linna hoonetest), ent Šiauliai hõivanud Saksa väed ehitasid sealt läbi Tilsitist Riiga viiva raudtee. Sõjas hävisid ka Chaim Frenkeli nahavabriku hooned, ent sellele vaatamata jäi linn ka pärast sõda tähtsaimaks naha- ja jalatsitööstuse keskuseks Leedus.

Aastal 1923 valmis Bačiūnai linnaosas uus elektrijaam, mis töötas aastani 1957. Aastal 1930 rajati linna juurde Zokniaisse sõjaväele kuuluv lennuväli, mida hakkasid aastal 1960 kasutama ka reisilennukid (tänapäeval asub selle kohal Šiauliai lennujaam). Aastal 1941 valmis teine elektrijaam Rėkyva linnaosas. 14. juunil 1941, pärast Leedu annekteerimist NSV Liidu poolt, oli linn üks keskustest, mille kaudu inimesi küüditati.

Enne Teist maailmasõda oli juutide osakaal Šiauliais vähenenud viiendikuni, arvuliselt oli neid 8000. Linna hõivanud Saksa okupatsiooniväed hävitasid suurema osa sealsest juudi elanikkonnast, massimõrvad pandi toime Kužiai lähistel. Šiauliai juutidest pääses ligikaudu 500. Aastal 1944 jäi linn taas rindejoonele, lahingutegevuse käigus hävis 80% linna hoonetest. Nõukogude väed hõivasid linna Šiauliai operatsiooni käigus 27. juulil 1944, aga alanud Saksa vägede vasturünnaku tõttu kestsid lahingud linna pärast kuni 29. augustini 1944.

Aastal 1975 avati linnas esimene ainult jalakäijatele mõeldud puiestee NSV Liidu territooriumil. Nõukogude sõjaväebaas asus linnas aastani 1993, pärast seda muudeti sealne lennuväli lennujaamaks. Alates märtsist 2004 on see kasutusel ka NATO Balti õhuturbe missiooni teenindava baasina. Aastal 1997 asutati Šiauliai pedagoogikainstituudi ja Kaunase tehnikaülikooli Šiauliai filiaali liitmisel Šiauliai ülikool.

Haldusjaotus

Šiauliai moodustas varem Šiauliai maakonnas omaette haldusüksuse, kuhu kuulus ainult üks asula – Šiauliai linn. 2010. aastast on Šiauliai omavalitsuse staatusega linn. Linna territooriumil asub ka kaks valda: Rėkyva vald ja Medelynase vald.

Elanike arv

• 21 387 (1923, rahvaloendus)
• 23 429 (1931)
• 31 641 (1939)
• 59 700 (1959, rahvaloendus)
• 92 800 (1970, rahvaloendus)
• 118 724 (1979, rahvaloendus)
• 145 629 (1989, rahvaloendus)
• 133 883 (2001, rahvaloendus)
• 130 000 (2005)
• 126 200 (2009)
• 113 100 (2011, rahvaloendus)

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šiauliai elanikest leedulasi 92,8%, venelasi 4,8%, ukrainlasi 0,7%, valgevenelasi 0,4%, poolakaid 0,2% ja muudest rahvustest inimesi 0,7%.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šiauliai elanikest leedulasi 93,6%,venelasi 4,1%, ukrainlasi 0,5%, valgevenelasi 0,3%, poolakaid 0,2% ja muudest rahvustest inimesi 1,3%.

Šiauliai elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1897–1979

Aasta	Leedulasi	Venelasi	Ukrainlasi	Valgevenelasi	Juute	Poolakaid	Lätlasi	Sakslasi	Muid rahvusi
1897. aasta rahvaloendus	27,8	9,6	0,1	0,6	43,3	15,4	0,2	2,4	0,6
1923. aasta Leedu rahvaloendus	70,4	1,4	0,0	0,1	25,0	0,6	0,4	0,9	1,2
1959. aasta rahvaloendus	81,6	13,0	1,9	0,9	1,4	0,3	0,3	0,0	0,6
1970. aasta rahvaloendus	84,5	11,4	1,5	0,9	0,8	0,4	0,2	0,0	0,3
1979. aasta rahvaloendus	85,1	11,0	1,5	0,8	0,4	0,4	0,2	0,0	0,6

• 
  Katedraal
• 
  Šiauliai. Paremale jääb linnavalitsuse hoone, vasakul paistab Šiauliai Katedraal
• 
  Tuulik Žaliukėsi linnaosas
• 
  Kabel Rėkyva linnaosas
• 
  Bačiūnai
• 
  Jalakäijatele mõeldud puiestee Šiauliais
• 
  Gubernija park
• 
  Dainai
• 
  Šiauliai Püha Jüri kirik
• 
  Šiauliai õigeusu kirik

Muuseumid

• Fotograafiamuuseum (Fotografijos muziejus)
• Jalgrattamuuseum (Dviračių muziejus)
• Kassimuuseum (Katinų muziejus)
• Raadio ja televisiooni muuseum (Radijo ir TV muziejus)
• Raudteemuuseum (Geležinkelio muziejus )
• Tuleohutuse muuseum (Priešgaisrinės apsaugos muziejus)
• Tuletõrjeautodemuuseum (Gaisrinių automobilių muziejus)
• Veemuuseum (Vandentvarkos muziejus )

Sõpruslinnad

• Hmelnõtskõi, Ukraina
• Częstochowa, Poola
• Omaha, Nebraska, USA
• Baranavičy, Valgevene
• Fredericia, Taani
• Jelgava, Läti
• Kaliningrad, Venemaa
• Kristianstad, Rootsi
• Pärnu, Eesti
• Etten-Leur, Holland
• Teterow, Saksamaa
• Plauen, Saksamaa

Tuntud elanikke

Chaim Frenkel oma perega

Viktorija Čmilytė

Donatas Slanina

• Tadeusz Wolański – Poola arheoloog
• Ivan Łuckievič – Valgevene poliitik
• Anton Łuckievič – Valgevene kirjanik
• Chaim Frenkel – juudi ärimees
• Isakas Anolikas – Leedu jalgrattur
• Jakovas Gensas – juudi haridustegelane
• Fritz Scherwitz – Saksa sõjaväelane
• Meyer Schapiro – USA kunstiajaloolane
• Juozas Vinča – Leedu poksija
• Aleksander Gabszewicz – Poola lendur
• Alma Adamkienė – Leedu filantroop
• Saulius Sondeckis – Leedu dirigent
• Vytautas Edmundas Čekanauskas – Leedu arhitekt
• Vladas Tučkus – Leedu jalgpallur
• Henrikas Algirdas Juškevičius – Leedu insener
• Virgilijus Noreika – leedu ooperisolist
• Regimantas Adomaitis – leedu näitleja
• Rolandas Pavilionis – Leedu filosoof ja poliitik
• Irena Degutienė – Leedu poliitik
• Kornelijus Platelis – Leedu luuletaja
• Vida Šulskytė-Beselienė – Leedu korvpallur
• Zigmas Vaišvila – Leedu poliitik
• Šarūnas Birutis – Leedu poliitik
• Šarūnas Bartas – Leedu filmirežissöör
• Saulius Sondeckis – Leedu viiuldaja ja dirigent
• Jakobas Faivušas – Nõukogude insener
• Raimondas Šukys – Leedu poliitik
• Aneta Kaušaitė – Leedu korvpallur
• Jurgita Kaušaitė – Leedu korvpallur
• Povilas Vanagas – Leedu iluuisutaja
• Artūras Žukauskas – Leedu näitleja
• Mindaugas Žukauskas – Leedu korvpallur
• Donatas Slanina – Leedu korvpallur
• Robertas Javtokas – Leedu korvpallur
• Rūta Ščiogolevaitė – Leedu laulja
• Viktorija Čmilytė – Leedu maletaja
• Simona Kulakauskaitė – Leedu kabetaja
• Dmitri Salnikov – Vene sõjaväelane
• Yosef Shalom Eliashiv – juudi rabi
• André Andrejew – Saksa ja Prantsuse arhitekt
• Nesse Godin – holokausti tunnistaja
• Veniamin Kagan – Vene matemaatik
• Albrycht Stanisław Radziwiłł – Rzeczpospolita poliitik
• Olegas Truchanas – Austraalia fotograaf
• Antanas Sireika – Leedu korvpallitreener
• Daniil Danin – Vene kirjanik

Vaata ka

• Šiaulių Arena
• FC Šiauliai

Viited

• www.siauliai.lt – ametlik veeb

Välislingid

 Šiauliai – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis