Ștefan cel Mare
Ștefan cel Mare (Stefan Suur, ka Ștefan cel Mare și Sfânt, Stefan Suur ja Püha; umbes 1433 – 2. juuli 1504) oli Moldova vürst (Ștefan III nime all) aastatel 1457–1504.
Stefan kuulus Mușatini suguvõsasse, mis valitses Moldovat pikka aega. Tema isa Bogdan II oli vürst olnud aastatel 1449–1451, kuid seejärel haaras võimu Stefani onu Petru Aron, kes ei suutnud oma võimu Moldova üle aga lõplikult kindlustada ja pidas pidevaid kodusõdu oma sugulastega. Stefan suutis ta lõpuks alistada, tunnustades oma süseräänina Poola kuningat ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV-t. Sisepoliitiliselt jäi Stefan aga täiesti sõltumatuks.
Et Moldova oli surutud võimsamate riikide vahele, pidi Stefan pidevalt võitlema oma riigi sõltumatuse säilitamise eest. 1467. aastal võitis ta sissetungivaid Ungari kuningriigi vägesid, 1471. aastal lõi osmanid välja Valahhiast ja võitis neid 1475. aastal ka Moldovas. Tänu sellele sai ta rooma-katoliku kiriku paavstilt usukaitsja tiitli, ehkki ta oli õigeusklik. Valahhias suutis Stefan võimule aidata oma liitlase, Vlad III Tepesi venna Vlad Călugăruli.
1484. aastal tungisid osmanid aga uuesti Moldovasse ja Stefan suutis nad pärast piirikindluste kaotamist siiski tagasi lüüa. Samas püüdis Poola kuningriik Moldova üle reaalset dominatsiooni saada, kuid ka poolakate sissetungid suutis Stefan tõrjuda. 1503. aastal oli Stefan sunnitud tunnistama Osmanite riigi ülemuslikkust, kuid tegelikult jäi ta riik endiselt iseseisvaks. 1504. aastal suri ta umbes 71-aastaselt.
Stefan oli ka väga jumalakartlik valitseja ning püstitas mitmeid kirikuid. Hiljem kanoniseeris Rumeenia õigeusu kirik ta kui 'õigeusliku vojevoodi Stefan Suure ja Püha'. Ștefan cel Mare on rahvuskangelase staatuses nii Moldovas kui ka Rumeenias.
| Eelnev Petru Aron |
Moldaavia vürst 1457–1504 |
Järgnev Bogdan III |