10. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
10. august on Gregoriuse kalendri 222. (liigaastal 223.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. juuli (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1767 – Moskvas arutas komisjon Katariina II Venemaa seadustekogu projekti, mis muu hulgas nägi ette Balti kubermangude poliitilise korralduse erinevuse (vt Balti erikord) kaotamise Venemaast.[1] Balti saadikud püüdsid teha kõik, et projekti ei rakendataks Eesti- ja Liivimaa suhtes.[1]
- 1855 – Krimmi sõda: Riia meremiilits, kus on ka umbes 300 eestlast, osales edukalt Väina jõe suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu.[2]
- 1874 – Carl Robert Jakobson korraldas oma Kurgja talus Eesti esimese künnivõistluse.
- 1937 – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlasi, kes võitsid kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit.[2]
- 1944 – Teine maailmasõda: lõppesid 25. juulil alanud Sinimäe lahingud, ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.
- 1981 – EKP Keskkomitee Büroo arutas Eesti NSV elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust, võeti vastu 11-leheküljeline otsus.[3]
- 1988 – ajaleht Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.
- 1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõningal määral piiras muulaste õigusi. Protestiks selle vastu toimusid 10.–19. augustini Tallinna autobussikoondises ning veel mõnes venekeelsetes ja venemeelsetes ettevõttes streigid. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja rajoonidest.
- 1993 – Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma said linna staatuse.
- 1993 – AS ELT Kaart ja Eesti Sotsiaalpank sõlmisid lepingu Eesti esimese pangakaardi – ELT kaardi kasutuselevõtuks.[4]
- 1994 – Värskas kohtusid Pihkva oblasti Petseri rajooni Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja Setu Kongressi vanematekogu eestseisus.
- 2005 – kopteriõnnetus Tallinna lähedal 10. augustil 2005: Copterline'ile kuuluv helikopter kukkus Aegna lähedal vette.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 955 – Otto I võitis Lechfeldi lahingus ungarlasi, sellega lõppesid ungarlaste rüüsteretked Ida-Frangi riigis.
- 997 – mauride vägi Al-Mansur Ibn Abi Amiri juhtimisel hävitas Santiago de Compostela, jättes aga seal asuva apostli haua puutumata.
- 1566 – Hollandis puhkesid fanaatikute kalvinistide ikonoklastilised mässud.
- 1583 – Pljussa vaherahuga lõpetati sõjategevus Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel Liivi sõjas.
- 1627 – Prantsuse väed asusid kardinal Richelieu juhtimisel piirama La Rochelle'i, kus asusid hugenotid.
- 1628 – Rootsi sõjalaev Vasa uppus esmareisil Stockholmi sadama lähedal, hukkus 30–50 inimest.
- 1664 – Vasvari vaherahu lõpetas sõja Osmanite riigi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel ning nõudis vaenutsevate vägede lahkumist Transilvaaniast.
- 1675 – kuningas Charles II asutas Greenwichi observatooriumi, mille hoone projekteeris astronoom Christopher Wren. Seda observatooriumi läbiv meridiaan sai ajaarvestuse nullpunktiks.
- 1680 – Mehhikos algas pueblode ülestõus.
- 1741 – Preisi kuningas Friedrich II vallutas Wroclawi.
- 1787 – Türgi kuulutas Venemaale sõja, kartes selle plaane Gruusia vastu.
- 1792 – Prantsuse revolutsioon: rahvahulgad ründasid Tuileries' paleed ja arreteerisid Prantsuse kuningas Louis XIV, kukutades monarhia.
- 1793 – Pariisis Louvre'is avati endises kuningalossis muuseum.
- 1793 – Bastille väljakule Pariisis püstitati Vana-Egiptuse jumalanna Isise raidkuju.[5]
- 1809 – Ecuador kuulutas end Hispaania asumaadest esimesena iseseisvaks.
- 1813 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Austria kuulutas Napoleonile sõja.
- 1842 – lord Ashley kaevandusseadus keelas Britannia naistel ja alla kümneaastastel lastel maa all töötamise.
- 1866 – Boliivia ja Tšiili sõlmisid lepingu, mille kohaselt Boliivia kaotas pääsu Vaiksele ookeanile. Ookeani rannariba läks Tšiilile.
- 1889 – Dan Reynalds patenteeris keeratava pudelikorgi.
- 1893 – Rudolf Dieseli esimene testmootor töötas Maschinenfabrik Augsburgis omal jõul.
- 1897 – Felix Hoffmann sünteesis stabiilse salitsüülhappe derivaadi: atsetüülsalitsüülhappe ehk aspiriini.
- 1904 – Vene-Jaapani sõda: Jaapani laevastik lõi Port Arturi lähedal Venemaa laevastikku.
- 1913 – Bukarestis sõlmiti rahu, mis lõpetas Teise Balkani sõja.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Austria-Ungarile sõja.
- 1919 – loodi Läti merevägi.
- 1919 – Vene kodusõda: Inglise ja Venemaa valgekaartlaste väed lõid Põhja-Dvinaal Nõukogude vägesid.
- 1920 – Sèvres'i kokkuleppega jagati Otomani impeerium.
- 1934 – Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt andis käsu hõbe natsionaliseerida.[6]
- 1945 – Jaapan lubas Teises maailmasõjas alistuda, kui Hirohito võib troonile jääda.
- 1962 – NSV Liit lükkas tagasi USA inspektsiooniplaani, mis on iga desarmeerimislepingu osa.
- 1986 – esimest korda toimusid Vormel 1 võistlused idabloki riigis – Hungaroringil toimus esimene Ungari GP.
- 1990 – Araabia maade riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ning saatsid oma kaitsejõud Saudi Araabiasse. Iraagi president Saddam Hussein kutsus moslemeid "pühasse sõtta" välisriikide vägede vastu.
- 1991 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased ja horvaadid vahetasid oma kuulutamata sõjas esimest korda vange.
- 1994 – Bangladeshi feminist ja kirjanik Taslima Nasrin põgenes Rootsi, sest islami äärmuslased ähvardasid teda tappa.
- 1995 – kaks Saddam Husseini tütart, nende abikaasad ja rühm ohvitsere põgenesid Iraagist Jordaaniasse. Kuningas Hussein lubas neile poliitilist varjupaika.
- 2011 – Hiina esimene lennukikandja Liaoning tegi esimese proovisõidu.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 10. augustil
- 1397 – Albrecht II, Saksa kuningas
- 1520 – Madeleine de Valois, Šoti kuninganna
- 1645 – Eusebio Kino, itaalia katoliiklasest misjonär
- 1845 – Abai Kunanbajev, kasahstani luuletaja
- 1869 – Laurence Binyon, Suurbritannia luuletaja
- 1874 – Herbert Hoover, ameerika riigimees, president
- 1876 – Jüri Marksoo, eesti omavalitsustegelane
- 1878 – Alfred Döblin, saksa kirjanik
- 1896 – Milena Jesenská, tšehhi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija
- 1898 – Jack Haley, ameerika näitleja
- 1900 – Arthur Espie Porritt, Uus-Meremaa poliitik ja sportlane
- 1900 – Wilhelm Petersen, saksa kunstnik
- 1902 – Norma Shearer, ameerika näitleja
- 1902 – Curt Siodmak, ameerika teaduskirjanik
- 1912 – Jorge Amado, Brasiilia kirjanik
- 1913 – Wolfgang Paul, saksa füüsik, Nobeli auhind 1993
- 1923 – Rhonda Fleming, ameerika näitleja
- 1928 – Jimmy Dean, ameerika laulja
- 1938 – Mati Tarma, eesti tehnikateadlane ja omavalitsustegelane
- 1939 – Kate O'Mara, Suurbritannia näitleja
- 1940 – Bobby Hatfield, ameerika laulja
- 1941 – Valeri Prohhorov, vene näitleja
- 1941 – Helgi Sallo, eesti laulja
- 1943 – Ronnie Spector, ameerika laulja
- 1947 – Ian Anderson, ameerika muusik
- 1949 – Reet Kudu, eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf
- 1951 – Mikk Sarv, eesti rahvaluuleteadlane
- 1952 – Daniel Hugh Kelly, ameerika näitleja
- 1952 – Juhan Maiste, eesti kunstiteadlane ja -õppejõud
- 1959 – Rosanna Arquette, ameerika näitleja
- 1960 – Antonio Banderas, Hispaania näitleja
- 1963 – Andrew Sullivan, ameerika ajakirjanik
- 1965 – Claudia Christian, ameerika näitleja
- 1965 – John Starks, ameerika korvpallur
- 1967 – Mart Sander, eesti laulja, dirigent ja lavastaja
- 1970 – Navitrolla, eesti maalikunstnik
- 1970 – Kai Kallastu, eesti laulja ja laulupedagoog
- 1971 – Justin Theroux, ameerika näitleja
- 1971 – Roy Keane, iiri jalgpallur
- 1987 – Kristjan Üksküla, eesti näitleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 10. augustil
- 1845 – Karl Wilhelm Naundorff, saksa leidur ja kellassepp
- 1905 – Georges Nagelmackers, Belgia ratsutaja
- 1966 – Albert Üksip, eesti näitleja ja botaanik
- 1980 – Yahya Khan, Pakistani poliitik
- 1994 – Revilo P. Oliver, USA filoloog
- 2010 – Antonio Pettigrew, Ameerika Ühendriikide sprinter ja treener
- 2022 – Vesa-Matti Loiri, soome näitleja, laulja ja humorist
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimepäev
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 102
- ↑ 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 132
- ↑ Mati Graf. Kalevipoja kojutulek : 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini. Tallinn, 2008, lk. 113
- ↑ Uue aja asjad: Raha ja pangad, ETV
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 406
- ↑ Hõbeda natsionaliseerimine Ameerikas. Vaba Maa, 11. august 1934, nr. 186, lk. 1.