18. september
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2024 | ||||||
18. september on Gregoriuse kalendri 261. (liigaastal 262.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. september (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1894 – alustati Muhu- ja Saaremaa vahelise Väinatammi ehitamist.[1]
- 1911 – Eesti ärimehed rajasid Tallinna Laevaühisuse, mis ostis rannasõiduks aurikud Läänemaa ja Virumaa.[2]
- 1919 – Tartu maakonna nõukogu liitis varem Oudova maakonda kuulunud Piirissaare idaosa Kastre-Võnnu vallaga.
- 1921 – Tartus lõppesid Eesti esimesed meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses ja tõstmises.[3]
- 1935 – ilmus ajalehe Uus Eesti esimene number.
- 1939 – Orzeli juhtum: Tallinna miinisadamast põgenes sinna 15. septembril saabunud Poola allveelaev Orzeł.[4]
- Esmaspäeval 18. september 1939. maandus Mäksa asunduses Tartumaal Poola aeroplaan, mis oli eralennukist muudetud sanitaarlennukiks, juhiks Poola ohvitser, kellel ei olnud kaaslasi. Lennuk maandus kütteine otsalõppemisel. Lendur ja lennuk võeti valve alla. (Järva Teataja nr 108, 20. september 1939, LK 3)
- 1944 – Tallinnas nimetati ametisse Otto Tiefi valitsus.[5]
- 1944 – Eesti kindralkomissariaadis astus jõusse sõjaväevalitsus.
- 1992 – Eesti Televisiooni eetris oli Urmas Oti saatesarja "Carte blanche" esimene saade. Saatekülaliseks oli Helgi Sallo.[6]
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 323 – Constantinus Suur saavutas võiduga Liciniuse üle Chrysopolise lahingus ainuvõimu.
- 1454 – Chojnice lahing: Saksa ordu võit Poola üle.
- 1502 – Kolumbus randus Costa Ricas.
- 1573 – Hispaania väed ründasid Alkmaari, Madalmaade vabadusvõitluse pöördepunkt.
- 1739 – sõlmiti Belgradi rahu, Austria loovutas Türgile Põhja-Serbia.
- 1759 – Prantsusmaa loobus oma kolooniatest Põhja-Ameerikas.
- 1793 – George Washington pani Washingtonis nurgakivi Ameerika Ühendriikide Kapitooliumile.
- 1794 – Prantsusmaal lahutati kirik riigist.
- 1812 – lõppes viis päeva väldanud Moskva hiidtulekahi, kus hävis kolmveerand linna.
- 1851 – ilmus Ameerika Ühendriikide päevalehe The New York Timesi esiknumber, toona nimega The New York Daily Times.
- 1906 – Hongkongi taifuunis ja tsunamis hukkus 10 000 inimest.
- 1910 – Amsterdamis nõudis 25 000 meeleavaldajat üldist hääleõigust.
- 1931 – Jaapan provotseeris Mandžuuria kriisi, Põhja-Mandžuuria annekteerimise ajendi.
- 1934 – Nõukogude Liit sai Rahvasteliidu liikmeks.
- 1947 – asutati Ameerika Ühendriikide välisluureteenistus CIA.
- 1997 – Walesis toimunud referendumil otsustati rajada regionaalparlament – Walesi rahvusassamblee.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 18. septembril
- 1905 – Greta Garbo, Rootsi filmitäht
- 1910 – Bernard Kangro, eesti kirjanik
- 1927 – Juta Eskel, eesti skulptor
- 1934 – Taimo Kuusik, eesti kunstiajaloolane
- 1954 – llme Aarmann (Raidmets), eesti graafik
- 1959 – Margus Laidre, eesti ajaloolane ja diplomaat
- 1967 – Aleksandr Švartsman, vene kabetaja
- 1971 – Lance Armstrong, USA elukutseline jalgrattur
- 1971 – Anna Netrebko,vene ooperilaulja
- 1974 – Sol Campbell, inglise jalgpallur
- 1974 – Xzibit, USA räppar ja näitleja
- 1978 – Gerd Kiili, eesti korvpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 18. septembril
- 96 – Domitianus
- 1911 – Pjotr Stolõpin, Venemaa peaminister
- 1924 – Francis Herbert Bradley, briti filosoof
- 1944 – Olev Mõistus, eesti arst
- 1970 – Jimi Hendrix, USA kitarrist, laulja ja helilooja
- 1987 – Américo Tomás, Portugali president 1958–1974
- 2005 – Michael Park, rallisportlane, Markko Märtini kaardilugeja
- 2012 – Voldemar Pahkla, eesti näitleja
- 2014 – Harri Jõgisalu, eesti lastekirjanik ja pedagoog
- 2014 – Ville-Markus Kell, eesti helilooja
- 2019 – Endel Valk-Falk, eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 157
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2016. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Urmas Ott. Best of : valitud intervjuud ja esseed. 1. Tallinn, 2009, lk. 575
- ↑ Cheeseburger Day Days of the Year