Mine sisu juurde

Borkum

Allikas: Vikipeedia
Borkum

Lipp
Vapp

Pindala: 31,0 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 5012 (31.12.2023)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 53° 35′ N, 6° 40′ E
Valla asend Leeri kreisis
Borkum

Borkum on saar ja vald Põhjameres Saksamaal Leeri kreisis. Valla pindala on 30,74 km². 31. detsembril 2023 elas seal 5112 inimest. Saar asub Rottumeroogist idas ja Juistist läänes. Saarel on luiteid, kõrgus kuni 18 m.

Halduslikult hõlmab saart Borkumi linn (vald). See koosneb saare lääneosas paiknevast samanimelisest asulast ning kahest väiksemast idapoolsest osavallast (Ostland ja Reede).

Saare kaart

Borkum külgneb läänes Westeremsi väinaga (mis moodustab piiri Hollandiga), idas Osteremsi väinaga, põhjas Põhjamerega ja lõunas Wattenmeeriga. See on Põhjameres asuvatest Ida-Friisi saartest suurim ja läänepoolseim ning paikneb Hollandi Groningeni provintsist otse põhja suunas.

Veel 1863. aastal koosnes Borkum kahest saarest, Westlandist ja Ostlandist, mida eraldas madal vesi. 1864. aastaks saared ühendati. Liitekohta ida- ja lääneosa vahel kutsutakse Tüskendör (alamsks 'vahelt läbi').

Byrchaniuse nime all on saart maininud Strabon. Plinius Vanem nimetab Ida-Friisi saartest kirjutades saart nimega Burchana. Karl Suure ajal oli Borkum osa suuremast Banti saarest, mis koosnes tänapäeva Borkumist, Juistist ja Norderney lääneosast.

1484. aastal läks Bant Ida-Friisimaa krahvidele, kes arendasid kaubandust, ning saar sai tuntuks kui piraatluse ja vaalapüügi keskus. 1781. aastaks jagasid 18. sajandi tugevad tormid Banti kolmeks saareks. Kuna vaalapüük vähenes, hakkasid elanikud vaesuma ja väga paljud lahkusid, saare elanikkond langes 852-lt 1776. aastal 406-ni 1811. aastal. Esimesed turistid saabusid saarele 1834. aastal ja nende abil kohalik majandus paranes.

19. sajandi lõpust hakati Borkumit reisijuhtides reklaamima kui juudivaba saart, seda aspekti rõhutasid ka Borkumi vaadetega postkaardid. Mõeldi välja antisemiitlik "Borkumlied", mida kohalik kuurkapell iga päev mängis ja suvitajad laulsid.[3]

19. ja 20. detsembril 1934 startisid Borkumilt Ostbake lähedalt kaks Wernher von Brauni loodud A2-raketti, Max ja Moritz. Need olid maailmas esimesed ballistilised raketid, mis saavutasid rohkem kui kahekilomeetrise kõrguse ja panid aluse hilisematele suurrakettidele. Raketikatsetusi ja -uuringuid jätkati Peenemündes.

1944. aastal tapsid natsid seitse Borkumil hädamaandunud USA hävituslendurit, rikkudes sellega rahvusvahelist sõjavangide kohtlemise kokkulepet. 15 teoga seotud meest läksid hiljem sõjatribunali alla.

Kuna saar sai teises maailmasõjas väga vähe purustusi, saabus sinna pärast sõja lõppu palju endistelt Saksamaa idapoolsetelt aladelt pärit põgenikke, 1950. aastaks oli neid peaaegu veerand saare elanikest.

Saar on osaliselt autovaba. Hooajaväliselt on autosõit lubatud kõikjal, muidu on seal autovabad alad. Tüskendöri alal asub lennuväli. Borkumi vahet sõidavad parvlaevad Emdenist Saksamaal ja Eemshavenist Hollandis. Sadama ja Borkumi linna vahel on rongisõit tasuta.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]