Duderstadt
See artikkel vajab toimetamist. (September 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2018) |
Duderstadt | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 95,6 km² (2017)[1] | |
Elanikke: 20 320 (31.12.2023)[2] | |
| |
Koordinaadid: 51° 31′ N, 10° 16′ E | |
Valla asend Göttingeni kreisis |
Duderstadt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.
Linna pindala on 95,61 km². 31. detsembril 2015 elas seal 20 677 inimest.
Linn on Eichsfeldi põhjaosa ("Untereichsfeld") keskus. Varem on see olnud Mainzi peapiiskopi eravaldus.
Duderstadti on esmamainitud 929. aastal ning linn tähistab oma aastapäevi sellest aastast loendades.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on paljud ajaloolised hooned poolpuit stiilis, peamiselt peatänava ääres, mis ulatub St. Cyriakuskirche (katoliiklik, ehitatud 1250–1490, ka "Oberkirche" ehk 'ülemine kirik') juurest alla St. Servatiuskirche (protestantlik, ehitatud 1370–1520, ka "Unterkirche" ehk 'alumine kirik') juurde.
1343. aastal ehitatud Westerturm on üks linna kindlusemüüri vähemalt kaheksast väravatornist ja kaitsetornist; see põles 1424. aastal maha ja ehitati 12 aasta jooksul taas üles. Westerturmil on väga eriline väändunud katus. Kuigi see pole ainus väändunud katusega torn Saksamaal, on see samalaadsetest üks huvitavamaid ja populaarsemaid. On arvukalt rahvajutte väändumise selgitamiseks: üks jutt väidab, et roostes tuulelipp sundis tuult katust väänama. Teine väidab, et kui kurat ajas Duderstadti mehed jooma, ajasid naised ta minema, kuid mitte enne, kui ta krabas tornist ja väänas seda üle müüri põgenedes.
Raekoja ehitamine algas 1302. aastal, uusi tiibu ja komponente lisati 1674. aastani. See taastati täielikult 1980. aastatel ja viimati 2002. aastal. Kindlatel tundidel mängib ühes tornidest kariljon, kui "Anreisi" (ka: "Anreischke") büst tuleb välja ja noogutab.
"Anreischke"
[muuda | muuda lähteteksti]Linna Innenstadt on ümbritsetud 3 km pika muldvalliga, mille ehitas rändav kindluseehitusmeister nimega Andreas. Duderstadti linnanõukogu (Rat) leppis Andreasega 1506. aastal kokku ehitada müür. Kuna ümbruskonna talunikud pidid ka müüri kaitse alla saama, värbas Rat nad müüri ehitustööle. Andreas oli väidetavalt julm töölesundija ja talunikud põlgasid teda. Peagi süüdistasid nad oma hädades ka Duderstadti kodanikke ja hakkasid neid kõiki Andrease järgi kutsuma "Anreischke", mis kõlas talunike kõneldavas (alam)saksa murdes "Anreis".
Duderstadti kodanikud ehitasid omakorda puidust Andrease büsti ja lisasid selle kellamängule. Iga kahe tunni tagant tuleb puidust "Anreischke" välja ja noogutab turule tulnud talunikele, et meenutada neile põlatud Andreast ja nende sõltuvust linnast.
Puidust Anreischke noogutab sellest päevast saati raekoja tornist kell 9, 11, 13, 15, 17 ja 19.
Otto Bock
[muuda | muuda lähteteksti]Duderstadtis on peakorter oma asutaja järgi nime saanud korporatsioonil Otto Bock. Otto Bock toodab proteese ja muid tervisetooteid. Kuigi nüüd rahvusvaheline ettevõte, on tema peakorter ikka Duderstadtis. Kasum 2003. aastal oli 355,5 miljonit eurot. Otto Bock oli majanduskasvu oluline toetaja piirkonnas sõjajärgsel ajal.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Duderstadt Heimatmuseumis on oluliste kohalike esemete kogu.
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Georg von Kopp (1837–1914), Saksa katoliku kiriku kardinal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023), vaadatud 16.11.2024.