Galiitsia vürstiriik
|
Galiitsia vürstiriik 1141–1199 | |
 vapp
| |
| Pealinn | Halych |
|---|---|
Galiitsia vürstiriik oli 12. sajandi keskel Kiievi-Vene riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini esindajad.
Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini (Jaroslav Targa poja Vladimir Jaroslavitši poja Rostislavi poja Volodar Rostislavitši järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199).
Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast Vana-Vene riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris varem väiksed Zvenigorodi vürstiriigi (1124), Przemyśli vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), Galiitsiamaa (1141) ning asutas uue pealinnana 1444. aastal Halychi linna, ühendatud vürstiriigi keskusena.
Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad Karpaatia mägede ja Dnisteri jõe vahelistel aladel, kuni Doonau alamjooksuni.
Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal, kutsusid bojaarid riiki valitsema naabervürstiriigi,Rjurikovitšite dünastia Mstislavitšite liini esindaja Volõõnia vürstiriigi vürsti Roman Mstislavitši, kes ühendas Galiitsia ja Volõõnia ning moodustas ühise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi, mida valitses Novgorodi, Volõõnia, Galiitsia vürsti ja Kiievi suurvürstina.
Galiitsia vürstid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1141–1153, Volodymyrko Volodarovitš (ukrainapäraselt)
- 1153–1187, Jaroslav Osmomõsl
- 1189–1199, Volodymir Jaroslavitš
- Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 Roman Mstislavitš