Krimmi khaaniriik

	Krimmi khaaniriik; krimmitatari keeles Qırım Hanlığı 1441–1783
	Krimmi khaaniriigi vapp
	Krimmi khaaniriik 16. sajandil
Valitsusvorm	monarhia
Pealinn	Bağçasaray; Kefe
Religioon	sunnism
Peamised keeled	krimmitatari keel; osmanitürgi keel

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Krimmi khaaniriik moodustus pärast Kuldhordi lagunemist. Aastast 1475 oli Krimmi khaaniriik vasallisõltuvuses Osmanite riigist. Aja jooksul (1502) allutas Krimmi khaan ka Kuldhordi viimased jäänused, Suurhordi alad keskusega Sarais.

Khaaniriigi pealinn oli algul Solhat (nüüd Starõi Krõm), khaan Mengli-Girei (1468–1515) ajast alates oli khaani residents Bahtšisarais. Türgi sultani asehaldur asus aga Kafas (Feodossia).

17. sajandi I poolel kogusid Krimmi khaanid Moskva suurvürstiriigilt andamit, pärast Venemaa keisririigi võitu Osmanite riigi üle 1768–1774 aasta sõjas kuulutati Krimmi khaaniriik Osmanite riigist sõltumatuks ja liideti 1783. aastal Venemaa keisririigiga.

Krimmi khaaniriigi valitsejad

Pikemalt artiklis Krimmi khaaniriigi valitsejate loend

1441–1466, Hacı Giray I
1466 Nur Devlet
1466 Meñli Giray I
1466–1469 Nur Devlet
1469–1475 Meñli Giray I
1475–1476 Nur Devlet
1475 Ayder
1475–1476 Nur Devlet
1476–1477
1477–1478 Nur Devlet
1478–1515 Meñli Giray I
1515–1523 Mehmed Giray I
1523–1524 Ğazı Geray I
1524–1532 Saadet Geray I
1532 İslâm Geray I
1532–1551 Sahib Geray I
1551–1577 Devlet Geray I
1577–1584 Mehmed Geray II
1584 Saadet Geray II
1584–1588 İslâm Geray II
1588–1596 Ğazı Geray II
1596 Fetih Geray I
1596–1607 Ğazı Geray II
1607–1608 Toqtamış Geray
1608–1610 Selâmet Geray I
1610–1623 Canibek Giray
1623–1628 Mehmed Geray III
1628–1635 Canibek Giray
1635–1637 İnayet Giray
1637–1641 Bahadır Giray I
1641–1644 Mehmed Giray IV
1644–1654 İslâm Giray III
1654–1666 Mehmed Giray IV
1666–1671 Adil Giray
1671–1678 Selim Giray I
1678–1683 Murad Giray
1683–1684 Hacı Giray II
1684–1691 Selim Giray I
1691 Saadet Giray III
1691–1692 Safa Giray
1692–1699 Selim Giray I
1699–1702 Devlet Giray II
1702–1704 Selim Giray I
1704–1707 Ğazı Giray III
1707–1708 Qaplan Giray I
1709–1713 Devlet Giray II
1713–1715 Qaplan Giray I
1716–1717 Devlet Giray III
1717–1724 Saadet Giray IV
1724–1730 Meñli Giray II
1730–1736 Qaplan Giray I
1736–1737 Fetih Giray II
1737–1740 Meñli Giray II
1740–1743 Selamet Giray II
1743–1748 Selim Giray II
1748–1756 Arslan Giray
1756–1758 Halim Giray
1758–1764 Qırım Giray
1765–1767 Selim Giray III
1767 Arslan Giray
1767–1768 Maqsud Giray
1768–1769 Qırım Giray
1769–1770 Devlet Giray IV
1770 Qaplan Giray II
1770–1771 Selim Giray III
1771–1775 Sahib Giray II
1775–1777 Devlet Giray IV
1777–1782 Şahin Giray
1782 Bahadır Giray II
1782–1783 Şahin Giray

Krimmi khaaniriigi ja Euroopa suhted

Khaaniriigi elanikkond oli vaatamata riigi olemasolule põhiliselt rändrahvas ning jätkas mongoli-tatari Kuldhordis välja kujunenud eluviisi: karjakasvatust ning sagedasi sõjakäike naaberriikide (Moskva suurvürstiriigi, tsaaririigi ja Venemaa keisririigi, Rzeczpospolita – Ukraina, Valgevene, Poola ja Leedu) alade vastu.

Suuremad sõjakäigud:

1482 – vallutati ja põletati maha Kiiev;
1517 – sõjakäik, milles jõudis tatari vägi sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
1521 – sõjakäik Krimmi ja Kaasani khaaniriigi ühendatud vägede Venemaale ja Moskva piiramine;
1527 – sõjakäik Moskva suurvürstiriigi maadele;
1552 – sõjakäik, milles 1552. aasta Moskva tsaaririigi 4. Kaasani sõjakäigu ajal tatari vägi, liidus Kaasani khaaniriigiga, jõudis sõjakäiguga kuni Tula linnani Moskva tsaaririigi sisemaal;
1569 – sõjakäik Astrahani;
1571 – sõjakäik Moskva tsaaririiki, mille käigus vallutati ja põletati Moskva linn;
1591 – sõjakäik Moskva vastu;
1622 – sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tula linnani Venemaa sisemaal;
1633 – sõjakäik Rjazani, Tula, Kolomna ja Kaluuga vastu;
1640 – Rzeczpospolita Ukraina aladele Dnepri paremkaldal kuni Bila Tserkvani
1644 – Rzeczpospolita Ukraina aladele;
1659 – sõjakäik Moskva tsaaririigi sisemaale kuni Kurski ja Voronežini;
1717 – sõjakäik, milles tatari vägi jõudis sõjakäiguga kuni Tambovini.

Viimane Krimmi khaaniriigi sõjakäik Venemaa Keisririigi vastu toimus Viienda Vene-Türgi sõja ajal (1768–1774). Khaaniriigi väed osalesid sõjategevuses koos Osmanite riigi vägedega ning jõudsid 1769. aasta alguses Jelizavetagradini. Seal peatati nad tugeva Venemaa Keisririigi sõjaväe poolt, mida juhtis Väike-Vene kindralkuberner Pjotr Rumjantsev.

Aastatel 1771–1772 juba Krimmi territooriumil toimunud sõjategevuse tulemusena purustas vürst feldmarssal Vassili Vassiljevitš Dolgoruki khaan Selim Giray III väed, mille tulemusel Selim Giray III põgenes Türgisse ning Krimmi khaaniriiki asus 1773. aastal "Moskva kaitse all" valitsema Moskvale lojaalne Sahib Giray II. Liidu alusel sai Venemaa kontrolli Musta mere Kertši, Dnepri suudmes asuva Kılburuni ja Aasovi mere ning Musta Mere ühendusteed sulgeva Enikale sadamalinna üle.

Khaaniriigi lõpp

Aastatel 1774–1783 toimus Krimmis pidev võimuvõitlus Venemaa ja Osmani impeeriumi toetatavate pretendentide vahel. 1783. aastal sekkus kodusõtta keisrinna Katariina II ning moodustas Krimmi khaaniriigi asemele Venemaa koosseisu kuuluva Tauria oblasti, mis hõlmas Krimmi poolsaare ja Tamani. Oblasti juhiks määrati Katariina II favoriit vürst Grigori Potjomkin.

Venemaa Keisririigis kujunes Krimmi poolsaar eelpostiks Türgi vastu ning seal asutati keisrinna Katariina II korraldusel 1784. aastal Venemaa Musta mere laevastiku baas Sevastopol.

Vaata ka