Kurdi keel
| Kurdi keel (Kurdî/کوردی) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Türgi Iraak Iraan Süüria Armeenia Liibanon |
| Piirkonnad | Lääne-Aasia |
| Kokku kõnelejaid | ~13–20 miljonit |
| Keelesugulus |
indoeuroopa |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ku |
| ISO 639-2 | kur |
| ISO 639-3 | kur |
Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.
Eri allikais liigitatakse kurdi keeli erinevalt. ISO 639-3 standardis on kurdi keelele antud kood kur, mis hõlmab nelja kurdi keelt: sorani (ckb), kurmandži (kmr), lõuna-kurdi (sdh) ja laki (lki). Väidetavalt ei ole kurdi keeled vastastikku mõistetavad, kui kõnelejate vahel puudub pikem kontakt. Samuti vaieldakse kurdi keelte tüpoloogilise ja ajaloolise grupeerimise üle.
Kurdikeelne kirjandus piirdus 20. sajandi alguseni peamiselt luulega, hiljem on arenenud ka teised kirjandusžanrid. Tänapäevases kurdi kirjakeeles on kaks dialekti: kurmandži on kasutusel Kurdistani põhjaosas, sorani ida- ja lõunaosas. Iraagi teine ametlik keel on sorani, mida nimetatakse poliitilistes dokumentides lihtsalt kurdi keeleks. Armeenias on kurmandži tunnistatud vähemuskeeleks, kuid seda kõneldakse ka Türgis, Süürias, Iraagis ja Iraanis. Mitu miljonit kurdi kõneleb ka zaza-gorani keeli. Gorani dialekt avromani oli 14. sajandist peale tähtis kirjanduskeel, kuid 20. sajandil asendas selle sorani.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Urmas Sutrop. "Mis keeli kurdid kõnelevad?" Sirp, 19. jaanuar 2007