Laanepüü

Laanepüü
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Kanalised Galliformes
Sugukond	Metsislased Tetraonidae
Perekond	Tetrastes
Liik	Laanepüü
Binaarne nimetus
Tetrastes bonasia L., 1758
Sünonüümid
Bonasa bonasia

Laanepüü munad

Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012). Kuni 2024. aasta märtsini oli laanepüü väljaspool kaitsealasid jahiuluk.

Laanepüüd võib Eestis paigalinnuna kohata aasta läbi. Eestis on laanepüü kõige levinum kanaline, kelle arvukus on pesitsushooajal 20 000 – 40 000 paari, talvel 60 000 –100 000 lindu. Euroopas on arvukuseks hinnatud 2,5–3,1 miljonit paari. Laanepüü on levinud peaaegu kogu Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, ka mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud, kuid Lääne-Eesti saartel vaid harva kohatav. Laanepüü on paigalind, kuid noorlinnud võivad ette võtta lühemaid rändeid.

Välimus

Laanepüü on hakisuurune jässaka kehaga kanaline. Seljasulestik on hall, tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Keha alapoole sulestiku põhitoon on valge, millel on selgepiirilised musta ja kastanpruuniga laigud. Tiivad ja küljed on roostepruunid ning samuti laigulised. Saba tipus on must ristivööt. Isaslinnu tunnuseks on kurgualune valges raamistuses must laik, kuklatutt ning silmade kohal erepunane triip. Emaslinnu kurgualune on valkjas, mõne väikese sulega kuklatutt ning sulestik on isaslinnust kahvatum.

Laanepüü lend on madal ning seda saadab iseloomulik vurin.

Pesitsemine

Laanepüü mängud toimuvad nii hilissügisel kui ka varakevadel. Sageli luuakse paarid juba sügisel. Mängudeks sobivad lehtmetsa- ja kuusikulagendikud ning lagedamad nõlvad. Kuked löövad sabad laiali ja jooksevad väikeseid hüppeid tehes vaikselt siristades üksteise järel, põristavad tiibadega.

Laanepüü eelistab pesitsemiseks niiskemaid tihedama alusmetsaga kuuse-segametsi. Toidu leiab laanepüü haavalt, lepalt, sarapuult ja kaselt pungadena. Laanepüü tuleb külmade talvedega toime, kuid ellujäämiseks vajab piisavalt paksu kohevat lund. Kui lund on vähe või pole üldse, siis magab laanepüü madalamatel (kuuse)okstel.

Laanepüü pesa on lihtne, põõsa või puu alla kraabitakse väike lohk ja vooderdatakse hädapäraselt rohu ja puulehtedega. Mõnikord pesitseb laanepüü puu otsas suuremate lindude maha jäetud pesas. Munemist alustab emaslind aprilli keskpaigas ja kurnas võib olla 3–15 muna; emaslind haub mune üksi 22–27 päeva. Pojad lahkuvad pärast koorumist pesast ja kolme nädala pärast on nad lennuvõimelised. Emaslind hoolitseb tavaliselt poegade eest 30–40 päeva, kuid pesakond võib kokku jääda uute paaride moodustumiseni.

Toitumine

Laanepüü on omnivoor, sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Talviti on toiduks peamiselt sarapuu-, haava-, lepa- ja kasepungad ja -urvad. Suvel on toidulaud rikkalikum: lisanduvad sipelgad ja teised putukad ning hooajal marjad.

Laanepüü tegutseb nii maapinnal kui ka puudel, kuid eriti maapinnal on laanepüü ettevaatlik lind. Toitu otsides ja tegutsedes on laanepüü väga vaikne, mis on tema lennu ja lendutõusmisega võrreldes tähelepanuväärselt kontrastne. Laanepüü kuulmine on väga hea ja enamasti suudab ta selle abil varakult vältida ohtu puu otsa lennates, kusjuures lendu tõuseb ta võrdlemisi lärmakalt. Puu otsas püüab laanepüü peituda puutüve taha oksale. Isaslindude tegutsemispiirkond on tavaliselt ahtam kui poegadega emaslinnul, kuigi poegade eest isaslind ei hoolitse. Marjade valmimise ajal liigutakse toitumisel laiemalt. Pesitsusperioodide vahelisel ajal ei pruugi üldiselt monogaamsed paarid koos tegutseda.

Täiskasvanud laanepüüle on vaenlasteks on eelkõige väikekiskjad ning suuremad kullilised. Maas pesitsejana on laanepüü alates 1950. aastatest väga tihti kährikkoera saagiks. Ootuspäraselt langeb kiskjate ja röövlindude saagiks kõige rohkem noorlinde ning suur osa, mõne hinnangu kohaselt kuni kolmveerand pesadest langeb rebaste, kährikute, metssigade, nugiste ja kärpide saagiks.

Laanepüü on Pärnumaa Tali Jahiseltsi vapilind.

Välislingid

• Laanepüü andmebaasis eElurikkus

• Laanepüü YouTube'is