Mükeene

Mükeene
	Pindala: 0,32 km²
	Koordinaadid: 37° 44′ N, 22° 45′ E

Mükeene (vanakreeka Mykēnai [mük'eenai], uuskreeka Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), ladina Mycenae) on ajalooline linn, tänapäeval arheoloogiline leiukoht Kreekas, umbes 90 km Ateenast edelas, Peloponnesose poolsaare kirdeosas.

Mükeene periood, esiajal

Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi – sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 eKr kuni umbes 1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa.

Akropolis ehk ülalinn arvatakse olevat Mükeenes kindlustatud vähemalt aastal 1500 eKr, kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 eKr rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste – kükloopide poolt.

Mükeene kultuuri perioodid:

I 1700 eKr–1550 eKr varamükeene
II 1550 eKr–1400 eKr keskmükeene
III 1400 eKr–1200 eKr hiline Mükeene

1200 eKr hakkas Mükeene tähtsus vähenema ja 12. sajand eKri jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes. Seda on peetud doorlaste invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, hääbusid teadmised mükeene tsivilisatsioonist, kuigi Homerose eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka Iliase kangelane Agamemnon oli nende järgi Mükeene kuningas.

Mükeene kultuuri keskused purustati 12. sajand eKr Kreekasse tunginud doorlaste ehk illüürlaste poolt.

Mükeene lossist leitud seinamaalingud sarnanevad paljuski Knossose omadega.

Vana-Kreeka, vanaajal

Pikemalt artiklis Vana-Kreeka

Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid Termopüülides Pärsia sõdade ajal. 468 eKr vallutasid sõdurid Argosest Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.

Taasavastamine

Kreeka arheoloog Kyriakos Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi 1841. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. 1874. aastal saabus Mükeenesse Heinrich Schliemann ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.

Tuntumad objektid

Vaata ka

Välislingid