Moldova haldusjaotus
Moldova Vabariigi haldusjaotus on Moldova territooriumi administratiivne jaotus, mille järgi hallatakse Moldova alasid. Praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb Moldova kahele haldustasemele. Esimese haldustaseme üksused on omavalitsusega linnad (municipi) ja maakonnalinnad (orașe), kommuunid (comune) ja külad (sate). Need haldusüksused toimetavad peamiselt kohalikul tasandil. Teise haldustaseme moodustavad Moldova 32 rajooni (raion), Chisinau ja Balti omavalitsuslikud linnad ning kaks autonoomset territoriaalüksust (unitate teritorială).[1]
Sellele lisaks võttis 2006. aastal Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni toel Moldova Vabariik vastu regionaalarengu seaduse, millega loodi kuus arengupiirkonda. Piirkondade eesmärgiks on edendada kohalikku rahastamispoliitikat, meelitada riiki investeeringuid ning tagada kestev areng. Piirkonnad on järgmised: põhjapiirkond, keskpiirkond, lõunapiirkond, Chisinau, Transnistria ning Gagauusia ATÜ. Piirkondasid arendadakse kolmekaupa – näiteks sai 2010–2012 peamiselt tähelepanu põhja-, lõuna- ja keskpiirkonnad ning 2012–2019 Chisinau, Transnistria ning Gagauusia.[2]
Praegune haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene haldustase
[muuda | muuda lähteteksti]Esimese haldustaseme moodustavad Moldovas 65 linna (orașe), millest 13 on omavalitsusliku staatusega (municipi) ning kommuunid (comune) ja külad (sate), mida Moldovas on kokku 898.[1][3][4]
Teine haldustase
[muuda | muuda lähteteksti]
Moldova autonoomsed territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului. Keskalluvusega linnad, mis omaette haldusüksuse Moldovas moodustavad, on Bălți ja Chișinău linnad. Kõige suuremad haldusüksused Moldovas rajoonid, mida riigis kokku on 32. Moldova rajoonid on järgmised:
- Anenii Noi rajoon
- Basarabeasca rajoon
- Briceni rajoon
- Cahuli rajoon
- Cantemiri rajoon
- Călărași rajoon
- Căușeni rajoon
- Cimișlia rajoon
- Criuleni rajoon
- Dondușeni rajoon
- Drochia rajoon
- Dubăsari rajoon
- Edineț rajoon
- Fălești rajoon
- Florești rajoon
- Glodeni rajoon
- Hîncești rajoon
- Ialoveni rajoon
- Leova rajoon
- Nisporeni rajoon
- Ocnița rajoon
- Orhei rajoon
- Rezina rajoon
- Rîșcani rajoon
- Sîngerei rajoon
- Soroca rajoon
- Strășeni rajoon
- Șoldănești rajoon
- Ștefan Vodă rajoon
- Taraclia rajoon
- Telenești rajoon
- Ungheni rajoon
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja üheksaks maakonnaks (județ):
Lisaks oli osa sellest ajast olemas ka Taraclia maakond, mis moodustati Cahuli maakonnast.
Aastail 1991–1998 oli Moldova jagatud 10 linnaks ja 40 piirkonnaks.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Moldova". CCRE. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.06.2022. Vaadatud 11.06.2022.
- ↑ Carbune Anatolie. "Regional Development Agencies in the Republic of Moldova" (PDF). European Association of Develompent Agencies. Vaadatud 11.06.2022.
- ↑ [travel.md/discover-moldova/cities-villages/ "Cities and Villages"]. Travel Moldova. Linnade arv. Vaadatud 11.06.2022.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ "Moldova va avea opt municipii noi". Radio Chisinau. 03.11.2016. Municipii arv.
- ↑ William E. Crowther; Helen Fedor (1995). Belarus and Moldova: country studies. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data. Lk 93-205.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)