Moskva suurvürstiriik

	Великое княжество Московское; Moskva suurvürstiriik 13. sajandi I pool – 1547
	Moskoovia vapp (1539)
Riigipea	suurvürst
Pealinn	Moskva
Pindala	umbes 47 000 km² (1300); umbes 430 000 km² (1462); umbes 2 800 000 km² (1533)
Peamised keeled	vene keel
Rahaühik	Vene rubla

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Riigivalitsemine

Moskva suurvürstiriigi valitsejaks oli algselt suguvõsapõhine päritava monarhivõimuga Moskva suurvürst, kelle valitsusõigust kinnitas Mongolite riigi suurkhaan või Kuldhordi khaan. Algne pärimiskord, muutus aga aja jooksul, 15. sajandiks suurvürsti poolt oma poegade seast järgmise suurvürsti nimetamisega. Algse suguvõsapõhise (vanemalt vennalt-nooremale vennale) valitseja nimetamise korra muutus (suurvürsti poolt oma järglase nimetamisega) tekitas 14.–15. sajandil korduvalt Rjurikovitšite osastisvürstiriikide dünastia eriharude vahel võimuvõitlust ja kodusõdu, millesse kaasati naaberriikide (Leedu suurvürstiriik, Kuldhord jt) abi.

Pikemalt artiklis Moskva suurvürst

Mongolite riigi suurkhaani või Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks antud jarlõkiga teostas Moskva vürstist, Vladimiri suurvürst teiste Venemaa vürstiriikidelt andamina kogutud maksude kogumist, mille edastas suurkhaanile või khaanile, kindlustades sellega rahu ja välistades Kuldhordi rüüste- ja karistusretki.

1328. aastal nimetas Kuldhordi khaan ustavuse eest senise Moskva vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva.

Moskva-keskse riigi moodustamine

Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate Põhja-Venemaa maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodi vürstiriigiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozero, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt ^[1].

Endise Kiievi-Vene vasallvürstiriikide seas domineerimise üle võitles Moskva suurvürstiriik Novgorodi, Vladimiri-Suzdali ja Tveri vürstiriigiga. Naaberriikidega oli rivaliteet Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, kes suutis vastu seista Kuldhordi vallutustele ja liitis 14. sajandi I poolel suure osa endisi lõunapoolseid slaavi vürstiriike ja pretendeeris liidrirollile Kirde-Venemaa aladel. Leedu suurvürst Algirdas korraldas koos Tveri vürsti Mihhail Jaroslavitši ja Smolenski vürsti Svjatoslaviga 3 sõjakäiku (1368, 1370, 1372) Moskva vastu.

Suurvürst Dmitri Donskoi ajal Moskva suurvürstiriik püüdis aktiivselt vähendada sõltuvust, sisemiste vastuolude ja võimuvõitluste järel nõrgenenud ja killustnud Kuldhordist, sõdis 1375. aastal suurkhaani poolt Vladimiri suuvürstiks määratud Tveri vürsti Mihhailiga, võitis 1378. aastal Voža lahingus mongoli-tatari vägesid ja Kulikovo lahingus 1380. aastal musttuhatnik Mamai Kuldhordi vägesid. Sellel ajal käis Kuldhordis kodusõda ja teine pretendent Tohtamõš oli Moskva suurvürsti liitlane.

Ehkki Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi Voža ja Kulikovo lahingus, vallutas Kuldhordi khaan (1380–1395) Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks, mille järel Donskoi nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuldhordi lagunemise järel moodustusid selle territooriumil Astrahani, Krimmi ja Kaasani khaaniriigid, mis korraldasid siiski sagedasi röövretki vene aladele nõudes seni Kuldhordile makstud andameid ja makse.

Algne Krimmi valitseja Olug Muhammed tungis Krimmist väljaajamise järel 1437. aastal Vene aladele ja vallutas Beljovi asula, mida kaitses edukalt Beljovi lahingus 1437. aastal Moskva suurvürstiriigi vägede eest. Olug Muhammed võttis oma kontrolli alla Kuldhordi alad Volga keskjooksul, mis piirnesid suurvürstiriigi aladega. Olug Muhammed tegi ka esimesed edukad sõjaretked Moskva suurvürstiriigi aladele, vallutades Nižni-Novgorodi ja piirates kaks nädalat edutult Moskva kremlit 1439 ja aastatel 1444–1445, vallutades taas Nižni-Novgorodi ja talvitudes selles hõivatud piirkonnas. 1445. aastal kevadel tatarlased vallutasid uuesti Nižni-Novgorodi ja 1445. aastal toimunud Suzdali linna all Nerli jõel Suzdali lahingus Kaasani väed Olug Muhammedi ja poegade Mahmuti (Məxmüt) ja Qasimi (Qasím) juhtimisel võitsid Moskva suurvürstiriigi suurvürsti Vassili II vägesid ja vangistasid Vassili II ning tema kaaskonna ülikud.

Vaherahu tingimuste kohaselt: Moskva suurvürstiriik tasus Vassili II eest ülisuure lunaraha, kõik vene lihtsõdalased müüdi muslimi orjaturgudel, Vene linnadesse määrati tatari maksukogujad ja järgnevalt läänistas Vassili II Qasimile Rjazani piirkonnas 1452. aastal Oka jõel asuva Meštšera madaliku piirkonnas alad, millest kujunes Kaasani khaaniriigi ja Moskva suurvürstiriigi vaheline puhverala – khaan (1445–1468) Qasimi Kassimovi khaaniriik. 1445. aastal kukutas Galitši vürst Dmitri Šemjaka Vassili II ning saatis ta Uglitšisse maapakku, lisaks lasi ta ka pimedaks torgata. Kuid Vassili toetajaskond oli küllaltki tugev ning 1447. aastaks õnnestus tal Moskva suurvürstiriigi troon tagasi saada.

15. sajandi II veerandil puhkenud võimuvõitlus Galitši vürstidega Moskva suurvürsti trooni eest lõppes Vassili II võiduga. Järgnenud Rjurikovitšite vahelises võimuvõitluses toetasid tatari Kaasani khaan ja Olug Muhammedi pojad Vene toonipretendente, vältimaks ühe osapoole tugevnemist. Lagunenud ja killustunud Kuldhordi järglasriikidest moodustati piirialadel tatarlastest khaanide (tsareevitšitega) osastisvürstiriigid (Kassimovi khaaniriik jt), mis hõlmasid Lõuna-Venemaa alasid ning Putivli, Rõlski, Kurski ja Belgorodi linna.

1480. aastal vabanes Venemaa, khaaniriikideks lagunenud, nõrgenenud ja killustunud Kuldhordi võimust. Kaasani khaani Mahmuti poja, järglasteta khaan (1463–1467) Khalili surma järel sekkus uue troonipretendendi Qasimi toetajana troonipärimisvõitlusse Moskva suurvürst Ivan III edutus Moskva–Kaasani sõjas 1467–1469.

Suurvürst Ivan III valitsemisajal (1462–1505) liidendati vürstiriigiga, 1473. aastal tema surnud venna Juri Vassiljevitš noorema Dmitrovi vürstiriigi alad (Serpuhhov, Možaisk, Dmitrov ja kolmandik Moskvast), 1478. aastal Novgorodi Vabariik. 1456 sõlmiti Moskva ja Novgorodi vabariigi vahel leping, millega välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürstilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürst Ivan III vägi Novgorodi maakaitseväe. 1477. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja 1478. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai Moskva suurvürstiriigi osaks. 1485. aastal liideti Tveri vürstiriik ja Ivan III valitsusajal laienes Moskva suurvürstiriik Siberisse.

Suurvürst Vassili III valitsemisajal (1505–1533) liideti suurvürstiriigiga 1510. aastal Pihkva vürstiriik, 1514 Smolenski vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik ja Novgorod-Siverski vürstiriik (1522). Aastatel 1518–1522 peeti edutuid sõdu Krimmi ja Kaasani khaaniriigiga.

Ivan III ja Vassili III valitsemisajal kasvas Moskva suurvürstiriigi territoorium ligikaudu kuus korda, riigi piirid ulatusid Valge mereni ja Põhja-Uuralini. Samal ajajärgul algas ka riigi edelapiiril viljakate maade hõivamine, mis jäid tänapäeva Orjoli, Tula ja Kurski linna piirkonda.

Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Ivan III Suure (1462–1505) valitsemisajal hakkas suurvürst liitma iseseisvaid, kuid nõrgemaid Põhja-Venemaa vürstiriike (Beloozero, Uglitš).

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu tsaari isevalitsemisele ja keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.

Kolmas Rooma

1448. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik ennast autokefaalseks ehk iseseisvaks. Konstantinoopoli piiramise ja valluatmise järel Osmanite võimu alla jäänud Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas Vene kiriku autokefaaliat pärast 1453. aastat. Suurriigi moodustamise ideoloogiliseks teesiks oli slaavlaste, Kiievi-Vene riigi (Teine Kiiev) taastamine.

1472. aastal abiellus suurvürst Ivan III Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega. Zoe võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. Bütsantsi ehk Ida-Rooma riigi viimase valitseja ainsa järglasena abielludes, tekitati Moskva suurvürstiriigis uus ideoloogia, Moskva suurvürstiriigist, kui Kolmandast Roomast. Ideoloogia teesiks oli Moskva suurvürstiriigi kui ainsa õigeuskliku riigi keskne ja vene õigeusklike ja Idakiriku ning riikide ühendaja ajalooline missioon. Esimese eduka sõja Leeduga 1492–1494 lõpetanud rahulepingus kasutas Ivan III tiitlit "kogu Venemaa valitseja".

Välispoliitika ja sõjad

Kaasani khaani Mahmuti poja, järglasteta khaan (1463–1467) Khalili surma järel sekkus uue troonipretendendi Qasimi toetajana troonipärimisvõitlusse Moskva suurvürst Ivan III edutus Moskva-Kaasani sõjas 1467–1469, kuid valitsejaks sai ikkagi khaan (1467–1479) Ibragim.

Vene-Kaasani sõda (1467–1469) algas vastastikku tehtud rüüsteretkedega. 1468. aastal aga tatarlaste väed hõivasid Novgorodi vabariigi Vjatkamaa Hlõnovi linna ja selle ümbruse. 1469. aastal tegid Moskva suurvürstiriigi väed sõjakäigu Kaasanile kahe suure sõjasalgaga, Nižni Novgorodist mööda Volga jõge ja Ustjugist, läbi Permimaa Kama jõe ülemjooksult aga koordineerimatuse tõttu väesalgad purustati tatarlaste poolt ükshaaval. 1469. aastal sügisel tegid Moskva suurvürstiriigi väed tsaari vendade, Dmitrovi vürsti Juri Vassiljevitš noorema ja Andrei Vassiljevitši juhtimisel edutu sõjakäigu Kaasanile ja piirasid linna. 1469. aastal sõlmitud rahulepingu alusel säilis saavutatud status quo olukord.

15. sajandi viimasel veerandil lahenes situatsioon taas endise Kuldhordi alasid kontrolli alla saada sooviva tšingisiidist Suurhordi khaani (1465–1481) Ahmediga, kes 1476. aastal nõudis vasalli-Moskva suurvürsti, Ivan III saabumist khaani juurde ning ustavusvande andmist ja andamite taasmaksmist. Ivan III ei täitnud nõuet ja khaan alustas piirialade kontrolli alla võtmist. 1476. aastal hõivas ta Krimmi khaaniriigi ning pagendas sealt Gerayde dünastiast valitseja, kelle asendas oma hõimlasest käsknikuga. Seejärel vallutas ta Astrahani khaaniriigi ning võttis enda kontrolli alla alasid Volga kesk- ja alamjooksul. Ahmed-khaan sõlmis Moskoovia vastase liidulepingu Leedu suurvürst ja Poola kuningas Kazimierz IV-ga, kes aga ei liitunud Suurhordi vägedega ning Moskoovia ja Suurhordi vägede vastasseisu järel Ugra jõel Ahmed-khaan loobus edasitungist ning taandus, loobudes edasistest nõudmisest.

1484. aastal sai Kaasani khaaniks (1484–1485), Moskva suurvürst Ivan III toetatud Muhammad Amin. 1487. aastal tegi Moskva suurvürst Ivan III uue sõjaretke Kaasani vastu ja vallutas linna ning valitsejaks sai taas (1487–1495) Muhammad Amin ning algas Kaasani khaaniriigi Moskva suurvürstiriigi protektoraadi ajastu (1487–1521).

15.–16. sajandil pidas Moskva suurvürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, mida toetas Poola kuningriik sõdu kahe riigi slaavlastega asustatud piirialade (tänapäeva Valgevene ja Ukraina) pärast. (Vaata ka Moskva-Leedu sõjad: 1492–1494, 1500–1503, 1507–1508 jne).

1494. aastal sõlmitud "Igavese rahu" lepinguga, läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja Vjazmamaa Moskva suurvürstiriigile. 1503. aastal sõlmitud Blagoveštšenski vaherahuga sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi Dnepri ja Okaa ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas Tšernigov, Gomel, Novgorod-Severski ja Brjansk. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist.

15. sajandi lõpus hakkas Moskva suurvürstiriik huvi tundma "iidsete Vene valitsejate maksualaste maade" vastu Vana-Liivimaal ning Läänemere-äärse rannikuosa vastu. Suurvürst Ivan III, tema väejuhtide Vassili Šuiski ning Danil Štšenja ja Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenbergi juhtimisel toimunud sõjategevus kestis aastatel 1501–1503, mis lõppes 25. märtsil 1503 sõlmitud kuueaastase vaherahuga. Rahu pikendati hiljem enam-vähem samadel alustel ka 1509., 1521., 1531. ja 1551. aastal.

1521. aastal tegid Krimmi ja Kaasani khaaniriigi ühendatud väed sõjakäigu Venemaale ja piirasid Moskvat. 1521. aastal tungisid Kaasani väed Moskva vürstiriiki idasuunalt Nižni Novgorodi ja Kolomna suunal ning Krimmi khaaniriigi väed lõunasuunalt Krimmi ja Oka sihil. Kaasani väed vallutasid Nižni Novgorodi ja Krimmi vöed purustasid nende vastu saadetud tsaari venna Staritsa vürsti Andrei väed ning väed ühinesid Kolomna juures. Vassili III põgenes Moskvast ja Krimmi-Kaasani väed piirasid Moskvat. Sõlmitud 1521. aasta rahulepinguga Moskva suurvürsti ja Krimmi khaani vahel tunnistas Moskva suurvürst Krimmi khaani võimu ja kohustus maksma andamit nagu varem Kuldhordile ning lõpetama protektoraadi Kaasani khaaniriigi üle.

16. sajandi keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt 15. sajandil alanud sõjad Kuldhordi järglasriikide Kaasani (1552) ja Astrahani khaaniriigiga (1556), kuid säilis vastasseis Osmanite riigi vasallriigi Krimmi khaaniriigiga.

Suurvürstiriigist tsaaririigiks

1547. aastal kuulutas Moskva suurvürst Ivan IV end tsaariks ja riigi Moskva tsaaririigiks.

Eelnev Moskva vürstiriik	Moskva suurvürstiriik	Järgnev Moskva tsaaririik

Vaata ka

Viited

↑ Духовная грамота Ивана Даниловича Калиты

Välislingid

[1] Духовная грамота Ивана Даниловича Калиты

[1]