Mine sisu juurde

Portaal:Matemaatika

Allikas: Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel

Nullelemendiks nimetatakse algebras arvule 0 omadustelt sarnast elementi, kusjuures täpne tähendus oleneb kontekstist.

Nullelementi defineeritakse tavaliselt kui elementi, mis sarnaneb arvuga 0 selle poolest, et temaga liitmisel (või tehe, mis on liitmise üldistus) saadakse (olenemata liidetavate järjekorrast) summaks teine liidetav, või selle poolest, et temaga korrutamisel (või tehte puhul, mis on korrutamise üldistus) saadakse (olenemata tegurite järjekorrast) korrutiseks tema ise, või mõlema omaduse poolest. Kui nullelemendil on esimene omadus, nimetatakse teda aditiivseks nullelemendiks; kui tal on teine omadus, nimetatakse teda multiplikatiivseks nullelemendiks. Arv 0 on tavalise arvude (täisarvude, ratsionaalarvude, reaalarvude, kompleksarvude) liitmise ja korrutamise suhtes aditiivne ja multiplikatiivne nullelement. Loe edasi ...

Esiletõstetud pilt

Mandelbroti fraktal
Mandelbroti fraktal

See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust.

Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest.

Matemaatika teemad

Algebra – Abstraktne algebra – Algebra põhiteoreem – Algebraline funktsioon – Algebraline geomeetria – Algebraline topoloogia – Algebraline võrrand – Determinant – Tambovi konstant – Lineaaralgebra – Lineaarvõrrand – Lineaarvõrrandisüsteem – Maatriks – Transponeeritud maatriks – Arvuteooria – Ahelmurdude teooria – Elementaarne arvuteooria – Euleri teoreem – Fibonacci arvud – Fermat' väike teoreem – Hiina jäägiteoreem – Mersenne'i arvud – Geomeetria – ... – Hulgateooria – Aksiomaatiline hulgateooria – Cantori diagonaaltõestus – Habemeajaja paradoks – N-korteež – Osaline järjestus – Russelli paradoks – Täielik järjestus – Venni diagramm – Ühend – Hulk – Alamhulk – Hulkliige – Hägus hulk – Multihulk – Tihe hulk – Tühi hulk – Ülemhulk – Krüptograafia – Dešifreerimine – Digitaalallkiri – Enigma – Krüptograafia – Krüptoloogia – Šifreerimine – Matemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ...

Matemaatikuid

Niels Henrik Abel – Apollonios Pergest – Archimedes – Thomas Bayes – Daniel Bernoulli – János Bolyai – George Boole – Georg Cantor – Augustin Louis Cauchy – Nicolaus Cusanus – René Descartes – Gérard Desargues – Eratosthenes – Eukleides – Leonhard Euler – Pierre de Fermat – Scipione del Ferro – Leonardo Fibonacci – Gottlob Frege – Évariste Galois – Carl Friedrich Gauss – Kurt Gödel – Heron – David Hilbert – Hippokrates Chioselt – Christiaan Huygens – Hypatia – Johannes Kepler – Gottfried Wilhelm Leibniz – Benoît Mandelbrot – Solomon Marcus – Andrei Markov – Tõnu Möls – John Napier – John Forbes Nash – Isaac Newton – Emmy Noether – Blaise Pascal – Grigori Perelman – Henri Poincaré – Pythagoras – Srinivasa Ramanujan – Regiomontanus – Bernhard Riemann – Tarmo Soomere – Simon Stevin – Karl Zsigmondy – John-Tagore Tevet – Thales – Theaitetos – Alan Turing – François Viète – Norbert Wiener – Andrew Wiles

Vaata ka: Matemaatikute loend

Matemaatilisi mõisteid

aarsus – abakus – Abeli automaat – Abeli rühm – absoluutväärtus – abstsiss – aksioom – alamhulk – algoritm – algtegur – alus – apoteem – aritmeetiline operatsioon – arv – arvelaud – arvujada – astendamine – avaldis – Bayesi valem – binaarne algebraline tehe – binoom – biruutvõrrand – Boole'i algebra – Cantori diagonaaltõestus – determinant – diferentsiaal – diferentsiaalvõrrand – diofantiline võrrand – diskreetne matemaatika – dispersioon – distributiivsus – eksponentvõrrand – elementaarsündmuste süsteem – Eukleidese teoreem – evolvent – faktoriaal – Fibonacci jada – Fourier' teisendus – funktsiooni üldavaldis – graafik – graafiteooria – haar – Heroni valem – hulk – hüperbool – idempotentsus – imaginaarühik – integriteetkond – iteratsioonimeetod – jagatis – juhuslik sündmus – juurimine – kolmnurk – kommutatiivsus – kompleksarvud – kongruentsus – konstant – kontsentrilised objektid – koonus – koordinaatteljed – koosinusteoreem – korrutamisreegel – kuldlõige – Lagrange'i keskväärtusteoreem – liblikaefekt – liitmisreegel – lineaarvõrrand – lõplik jada – lõpmatus – maatriks – Markovi ahel – mediaan – Mersenne'i arvud – monoid – muutuja – määramata integraal – Newtoni binoomvalem – nullitegur – nurk – ordinaat – osaline järjestus – parabool – pii – pindala – polüeeder – polünoom – positsiooniline arvusüsteem – potentseerimine – primitiivne algtegur – promill – punkt – pöördkeha – Pythagorase teoreem – raadius – radiaan – ratsionaalarvud – ring – ringi kvadratuur – romb – romboid – Russelli paradoks – ruumala – ruut – ruutjuur – ruutmaatriks – ruutvõrrandisüsteem – rühmoid – sekund – sidus graaf – sinusoid – skalaar – standardhälve – statistika – stohhastiline planeerimine – suurim ühistegur – suanpan – suurringjoon – sõelateooria – Zsigmondy teoreem – tangens – tasand – tehe – teoreem – ternaarne tehe – Thalese teoreem – tippnurgad – trapetsoid – tuletis – tõenäosusteooria – täielik järjestus – unaarne tehe – universaalalgebra – variatsioonikordaja – vektor – Venni diagramm – võrrand – ühe muutuja polünoom – ühikelement – ühisosa – ümbrus

Vaata ka: Matemaatika mõisteid

portaalist

Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki – arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele.

Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend.

Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

Kategooriad

Kuidas saad aidata?

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Portaal:Matemaatika&oldid=4924200"