Mine sisu juurde

Rahukorpus

Allikas: Vikipeedia
Rahukorpuse logo

Rahukorpus (inglise keeles US Peace Corps) on Ameerika Ühendriikide valitsuse juhitav vabatahtlike üksus, mille missioon on korraldada humanitaarabi vahendamist abivajavatesse maadesse, samuti osutada tehnilist ja majanduslikku abi sotsiaalse ja majandusliku arengu tõhustamiseks. Abi vahendamiseks tegutsevad Rahukorpuse liikmed välisriikides, kui USA valitsus on saanud sellekohase kutse abivajava riigi valitsuselt.

USA president John F. Kennedy tuli arengumaadele humanitaarabi osutamise organisatsiooni loomise ideega välja presidendikampaania ajal, kui ta esines 14. oktoobril 1960 Michigani ülikoolis Ann Arboris. Hiljem nimetas ta kavandatud organisatsiooni "rahukorpuseks". Ametlik asutamine toimus 1. märtsil 1961. aastal, kui presidendiks valitud John F. Kennedy kirjutas alla määrusele (Executive order) nr. 10924, mille käivitamiseks andis Kongress loa 21. septembril 1961. Kennedyle oli Rahukorpuse idee eeskujuks Suurbritannia Ülemeremaade Vabatahtliku Teenistuse (Volunteers in Service Overseas, VSO) programm. Alates Rahukorpuse loomisest on sellega ühinenud üle 235 000 USA kodaniku. Rahukorpuse liikmed on tegutsenud 141 riigis.

Rahukorpuse vabatahtlikud on tavaliselt kõrgharidusega USA kodanikud, nii mehed kui ka naised. Iga vabatahtlik läbib kolmekuulise väljaõppe, mille järel võib töötada kaks aastat välismaal. Pärast selle aja möödumist saavad soovijad taotleda teenistuse pikendamist. Rahukorpuse liikmed tegutsevad valdavalt arengumaades (Kolmanda Maailma riikides) koostöös asukohamaa valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonidega. Tegutsetakse koolides, abistatakse mittetulundusühinguid, konsulteeritakse ettevõtjaid, vahendatakse infotehnoloogiat, antakse nõu põllumajanduses ja tegeletakse keskkonnaprobleemidega.

1982. aastal nimetas president Ronald Reagan Rahukorpuse direktoriks Loret Miller Ruppe. Tema algatas mitmeid ettevõtlusega seotud programme. Nende programmidega liitus arvukalt konservatiivse ja vabariikliku poliitilise orientatsiooniga vabatahtlikke, kes nägid võimalust Rahukorpuse sildi all arendada arengumaades ettevõtlust ja asutada seal USA kompaniide tütarettevõtteid.

Esimese kutse Rahukorpuse liikmetele lähetasid 1961. aastal Ghana president Kwame Nkrumah ja Tanganjika (Tansaania) president Julius Nyerere. 1990. aastatel tegutsesid Rahukorpuse liikmed ka endistes Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Esimesteks soovijateks olid Poola (tegutses 1990 – 2001), Ungari (1990 – 1997) ja Tšehhoslovakkia (1990 – 1997). Rahukorpuse liikmed abistasid kohalikke võimustruktuure ning organisatsioone hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse korraldamises ning demokraatliku riigikorra ülesehitamise küsimustes. Rahukorpus tegutses 1992 - 2002. aastal ka Eestis, Lätis ja Leedus olles abiks keeleõppe korraldamisel ja humanitaarabi vahendamisel. Rahukorpus tegutses ka aastatel 1992 - 2003 Venemaal ning on tänaseni aktiivne Armeenias (alates 1992), Gruusias (alates 2001), Kõrgõzstanis (alates1993) ja Ukrainas (alates 1992).