Reinheitsgebot

Reinheitsgebot (saksa keeles "puhtuskord") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.

Teadaolevalt kehtestati see esimest korda 23. aprillil 1516 Baieri hertsogkonna linnas Ingolstadtis, ehkki seda on mainitud juba 1487. Seaduse algne eesmärk oli vältida õlletegijate konkurentsi pagaritega selliste väärtuslike toorainete pärast nagu nisu ja rukis.

Kreeka kuningas Otto (endine Baieri prints) kehtestas sama nõude 19. sajandi alguses Kreekas. Saksamaa ühendamisel 1871. aastal nõudis Baier Reinheitsgebot'i kehtestamist kogu Saksamaal. Tänapäeval lubavad Saksa seadused tarvitada õllevalmistamisel ka varem keelatud aineid, nagu pärm, linnased ja suhkur, kuid enam mitte töötlemata otra. Paljud õlletehased valmistavad siiski õlut endiste retseptide järgi ning viitavad Reinheitsgebot'ile ka pudelisiltidel.