Savitellis

Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias

Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis.

Savitellis on üks vanimatest ehitusmaterjalidest ja seda on kasutatud tsivilisatsioonide algusaegadest saati. See on kõige tavalisem ehitusmaterjal, mis on levinud üle kogu maailma. Ehitistest leiab näited üle kogu maailma, kuidas sajandeid on ehitised vastu pidanud sõdadele ja raskele kliimale.

Savitellist on lihtne toota ja see on vastupidav. Ahjus põletatakse seda temperatuuril kuni 1000 °C.

Savitellist kasutatakse ehitusel, see on ka taaskasutatav. Tellise survetugevus on 7,85–17,7 MPa (80–150 kg/cm2).

Eestis tellise tootmine algas keskajal ning neid valmistati sarnaste meetodite alusel kuni 19. sajandi alguseni, mil mindi üle industrialiseeritud tootmisviisile ja tootmine koondus üksikutesse tehastesse. Eestis puudub kirjandus selle kohta, mis tehnoloogiat Eestis tellise valmistamisel kasutati. Enamus näited pärinevad Soomest, Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Tootmine

Nagu kõik tellise tootmiseks vajalikud tööd, tehti ka telliste vormimine käsitsi. Plonnid valmistati savi, liiva ja vee ühtlasest segust. Materjalide segamiseks kasutati algul labidaid, hiljem inim- või loomajõul töötavat tellisveskit ehk –sõklat. Tegu oli suure toobriga, mille keskel asus pöörlev puupiikidega palk. Materjal kühveldati ülevalt sisse, segati ning ühtlane mass valgus toobri põhjas oleva ava kaudu välja. Mida ühtlasemat savimassi vormimisel kasutati, seda parem ning tugevam sai tellis. Plonne vormiti kahel viisil: savi löödi laual olevasse vormi või sõtkuti jalgadega spetsiaalsel tööpingil paiknevasse vormi. Vormi asetatud savi pind tõmmati puust pulgaga siledaks. Vorm oli neljakandiline ilma põhjata kast, mille külgedel olid, kas käepidemed või nukid. Plonnide vormimise hooaeg kestis umbes maist augusti lõpuni. Plonnid jäeti kuuridesse kuivama. Üks vormija valmistas hooaja jooksul umbes 10 000 tellist, seega 100-120 tellist päevas.

Savitellise omadused

Survetugevus

Survetugevus on telliste üks kõige olulisemaid omadusi, eriti kui neid kasutatakse kandvate seinte jaoks. Savitelliste minimaalne survetugevus peab olema kuni kahekorruselise hoone puhul 9N/mm² ja kõrgemate hoonete puhul 13N/mm². Kui tellise purunemisjõud on alla 3,5 N/mm², ei tohiks seda kasutada. Selle testimiseks võib tellise umbes 1 meetri kõrguselt vastu maapinda visata ja see ei tohiks puruneda. Survetugevus sõltub põletatava tellise temperatuurist ja selle savi koostisest.

Vastupidavus

Kvaliteetselt toodetud tellistel on hea vastupidavus, tavaliselt peavad kvaliteetsed tellised vastu sadu aastaid. Telliseid on erinevat tüüpi ja erinevate omadustega, osad tellised on vastupidavamad kui teised. See oleneb mitmetest teguritest, näiteks mis ajal ja kuhu on tellis paigaldatud. Talvekuudel laotud tellised võivad pakkuda paigaldajale erinevaid väljakutseid. Külmadel aastaaegadel paigaldatud tellised vajavad head kaitset ilmastikutingimuste eest. Avad telliste sees kaitsevad telliskivi külma ja niiskuse eest. Samuti aitavad tellises olevad avad luua lisatoetust, kui sealt läbi panna teraslatid. Selle tõttu kasutatakse auktelliseid tunnelite ja vundamentide ehitamisel. Vastavalt erinevatele ilmastikuoludele, on oluline kasutada õiget tüüpi telliseid.

Niiskus

Savitellised paisuvad niiskuse imamisel ja tõmbuvad kokku kuivamisel. Savitellis imeb endasse pikaajalise protsessi tagajärjel atmosfäärist niiskust, mille tagajärjel see paisub omakorda. Sellise vältimatu paisusmise kiirus on algusfaasis suur, kuid väheneb ajapikku. Mida pikemaks ajaks jäetakse savitellis seisma, seda väiksem on paisumine või kokkutõmbumine.

Savi

Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid on kihilised kristallstruktuuriga silikaadid, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Niiskudes savi pundub ja muutub plastseks, põletamisel kivistub. Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi põhitooraine.

Savikaevandamine

Ajalooliselt on savi kaevandatud paikades, kus ehituskive napib ning kus savi asub maapinna lähedal. Eesti puhul on tellisehitisi enim Lõuna-Eestis, kuna Põhja-Eestis domineerib ehitusmaterjalina paekivi. Savi kaevandati labidatega ning veeti seejärel paika, kus toimus telliste edasine töötlemine. Savi omadused mõjutavad telliste kvaliteeti. Telliste tootmiseks kasutatakse Eestis kambriumi ajastust pärinevat sinisavi, mis on ühtlasi ka Eesti alal levinuim saviliik. Savi on kõige peeneteralisem purdsete, mis koosneb savimineraalidest: kaoliin, illiit, vermukiliit, lisaks neile veel aleuriit ning liivaterad.

Kirjandus

• Anna Liisa Sikk. "Keskaegsete tellisehitiste restaureerimine Eestis". Bakalaureusetöö Eesti Kunstiakadeemias. Tallinn 2012