Suur neljapäev
|
See artikkel räägib tähtpäevast; John Steinbecki romaani kohta vaata artiklit Suur neljapäev (Steinbeck). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Suur neljapäev on vaikse nädala neljapäev.
Suur neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. Ühtlasi algab suure neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise püha (paasapüha), ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ladina keeles Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
Suur neljapäev erineb oma iseloomult suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada suurel neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu.
Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab suurele neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.
Õigeusu kirikus, katoliku kirikus ning mitmes protestantlikus kirikus kuulub suure neljapäeva jumalateenistusse jalgade pesemise talitus. See tuletab meelde, kuidas Jeesus pesi oma jüngrite jalgu ja käskis kristlastel saada samuti üksteise teenijaiks.
Suure neljapäeva evangeelium asetab meie ette Jeesuse ja tema jüngrite viimase ühise paasasöömaaja ja püha armulaua seadmise. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.
Jumalateenistuse lõpul võib altari esemetest ja tekstiilidest tühjaks teha, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid tema rõivad ning heitsid liisku tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles ülestõusmispüha ööl.
Suur neljapäev on eesti rahvakalendris kõige rikkama kombestikuga. Loodeti, et suure neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest putukatest, kes õied muidu ära rikuvad.
Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine (NB! Vanasti kolgiti pesu puhtaks, mis oli üsna kärarikas tegevus), kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda, sest muidu kadus õnn.