Tavasaimiri
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Tavasaimiri | |
---|---|
Tavasaimiri | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Esikloomalised Primates |
Sugukond |
Karbusahvlased Cebidae |
Perekond |
Saimiri |
Liik |
Tavasaimiri |
Binaarne nimetus | |
Saimiri sciureus (Linnaeus, 1758)[2] | |
Levila |
Tavasaimiri (Saimiri sciureus) on karbusahvlaste sugukonda kuuluv ahv, kes elab Lõuna-Ameerika troopilistel aladel.
Kehaehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Looma keskmine pikkus on 80 cm, millest 50 cm moodustab saba. Ta on kerge ja kiitsaka kehaehitusega, keskmine isane isend kaalub 740 g ja emane 635 g. Tema keha katab hall ja jalgu erkkollane või oranž karvkate. Ta on perekonna Cebidae väikseim esindaja.[3]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Tavasaimirit võib leida Amazonase jõgikonnas Brasiilia, Colombia, Ecuadori, Prantsuse-Guajaana, Guajaana, Peruu, Suriname ja Venezuela aladelt.[1] Väikseid populatsioone on ümber asustatud ka Floridasse ja paljudele Kariibi mere saartele.[4] 2010. aastal hakati tavasaimirit pidama invasiivseks liigiks, kuna ta ohustas tugevalt Lääne-Brasiilia vihmametsades elavaid ohustatud linnuliike, süües ära nende munad.[5] Tavasaimiri eelistab elada puuvõrade alumistes osades, harvem liigub ta ka maapinnal või latvade kõrgemates osades. Ta eelistab taimestikku, mis pakub head kaitset röövlindude eest. Saimiri eelistab tavaliselt hooajaliste mõjutustega metsi, jõe servaala metsi, lammialasid ja sekundaarseid metsi.
Bioloogia ja käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Tavasaimiri on nii putuk- kui ka taimtoiduline loom, kes eelistatult sööb puude marjataolisi vilju. 75–80% päevasest ajast kulutab see loom toidu otsimisele. Vangistuses olevaid isendeid söödetakse peamiselt õunte, apelsinide, viinamarjade ja banaanidega, aga nad söövad ka salatit, varssellerit ja sibulat.[6] Veel söövad nad putukaid ja väikseid selgroogsed, näiteks puukonni. Suurema joogivajaduse rahuldab see loom toidu kaudu. Samas võib ta tarbida ka puude süvistesse kogunenud või maapinnal asuvate lompide vett. Kui puuvilju napib, võib saimiri toituda ka nektarist. Kuival hooajal on saimiri võimeline elatuma ka ainult loomsest toidust. On täheldatud ka, et enamus troopilises vihmametsas olevast taimsest (puuviljad) toidust paikneb väikestel maa-aladel, mistõttu tuleb saimiril tihti ressursside pärast võitlusse astuda ka teiste oma perekonda kuuluvate ahvilistega, näiteks S. boliviensisega.
Toiduotsimise protsess on saimirile ka meelelahutuse eest. Tihti on täheldatud, et vangistuses elavad isendid vaevlevad igavuse käes, sest toidu kättesaamine on tehtud liiga lihtsaks.[6]
Sotsiaalne käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Tavasaimiri on polügaamilise eluviisiga. Karja tuumiku moodustavad emased koos oma järglastega.[7] Kuigi noorloomad mängivad ja kargavad ringi suure osa päevast, püsivad nad siiski oma ema läheduses.[8]
Hooajaline järglaste saamine mängib väga suurt rolli saimiri sotsiaalses käitumises. Sugudevaheline suhtlus varieerub suuresti olenevalt sellest, kas on paaritumis- või sündimishooaeg.[9] Täiskasvanud isased on sündimishooajal suhteliselt inaktiivsed. Sel ajal nad rändavad ja toituvad suure grupi vahetus läheduses.[9] Paaritumishooajal muutuvad nad aga tüsedamaks, häälekamaks ning emastest rohkem huvitatumaks. Sellel aja veedavad isased peamiselt dominantsi näitamisega seotud tegevusi tehes ning täiskasvanud emastel sabas käies, lootes nendega paarituda.[8] Isaste paaritumisvõimalus on suurem, kui nad lähenevad emastele vaikselt.[8] Paaritumishooajal suureneb saimiride sugudevaheline läbikäimine palju.[10]
Harjumused
[muuda | muuda lähteteksti]Tavasaimiri on päevase eluviisiga. Enamasti toimetab see loom vaikselt, aga ohu korral võib ka valju lärmi teha. Tal on erinevate olukordade jaoks olemas erinevad häälitsused. Tavaline karja suurus võib varieeruda kaheteistkümnest kuni saja isendini. Harvem on ka täheldatud üle viiesajapealist karja inimese poolt häirimata metsades.
Paaritumine ja sündimine on tugevalt hooajast sõltuvad. Tavaliselt toimub see kuival perioodil ja korraga sünnib üks järglane. Täiskasvanud emased sünnitavad kord kahe aasta jooksul.
On täheldatud ka, et saimirid ja Saimiri boliviensis 'd liiguvad džunglis tihti ringi koos kaputsiinahvidega Cebus albifrons ja Cebus apella[11]. Saimirid toituvad kõrgemal toimetavate kaputsiinahvide poolt peidukohtadest väljaehmatatud putukatest.
Kaitsestaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on liigitanud tavasaimiri väheohustatud liikide hulka.[1] Siiski kuulub ta nende vihmametsa liikide hulka, kelle elupaiku võib ähvardada kadumine metsatustumise tagajärjel. Saimirit on palju püütud illegaalse lemmikloomaturu ja meditsiinilise teadustöö tarbeks. Väiksuse tõttu ei ole saimiri aga jahiloomana kuigi populaarne.
Lemmikloomana
[muuda | muuda lähteteksti]Tänu uudishimulikule olemusele on see loom populaarne lemmikloom. Ta vajab vangistuses elamiseks suurt maa-ala ja palju toitu.
Kaitsmine
[muuda | muuda lähteteksti]See liik on ära märgitud CITES-i II lisas. Tavasaimirit ja tema alamliike esineb või võib esineda järgmistel kaitse all olevatel aladel.
Saimiri sciureus sciureus
- Brasiilia
- Tumucumaque rahvuspark (3 882 376 ha)
- Cabo Orange rahvuspark (630 017 ha)
- Gurupí Biological Reserve (272 379 ha)
- Lago Piratuba Biological Reserve (394 223 ha)
- Rio Trombetas Biological Reserve (409 578 ha)
- Uatumã Biological Reserve (942 786 ha)
- Jari Ecological Station (207 370 ha)
- Terra do Meio Ecological Station (3 373 111 ha)
- Niquia Ecological Station (282 803 ha)
- Prantsuse Guajaana
- Parc amazonien de Guyane (3 300 000 ha)
- Nouragues Natural Reserve (100 000 ha)
- Guajaana
- Suriname
- Brinckheuvel Nature Reserve (6 000 ha)
- Central Suriname Nature Reserve (1 600 000 ha)
- Coppename Monding Nature Reserve (12 000 ha)
- Sipaliwini Nature Reserve (100 000 ha)
- Brownsberg Nature Park (8 400 ha)
Saimiri sciureus albigena (alamliik)
- Colombia
- Cordillera de los Picachos Natural National Park (286 600 ha)
- El Cocuy Natural National Park (306 000 ha)
- Serranía de la Macarena Natural National Park (630 000 ha)
- Tinigua Natural National Park (201 875 ha)
Saimiri sciureus cassiquiarensis (alamliik)
- Brasiilia
- Pico da Neblina rahvuspark (2 298 154 ha)
- Jaú rahvuspark (2 378 410 ha)
- Juamí Japurá Ecological Station (832 078 ha)
- Colombia
- Nukak Natural National Reserve (855 000 ha)
- Puinawai Natural National Reserve (1 092 500 ha)
Saimiri sciureus macrodon (alamliik)
- Colombia
- Amacayacu Natural National Park (293 000 ha)
- Cahuinarí Natural National Park (575 500 ha)
- Serrania de Chiribiquete Natural National Park (1 280 000 ha)
- Cueva de los Guacharos Natural National Park (9 000 ha)
- La Paya Natural National Park (442 000 ha)
- Ecuador
- Yasuní rahvuspark
- Cayambe-Coca Ecological Reserve
- Cofán-Bermejo Ecological Reserve
- Cuyabeno Faunal Protection Reserve
- Peruu
- Tamshiyacu-Tahuayo Communal Reserve
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Silva Júnior, J.S., Mittermeier, R.A., Lynch Alfaro, J.W., Valença-Montenegro, M.M. & Carvalho, A.S. (2020). "Saimiri sciureus". IUCN Red List of Threatened Species. Version 2020. International Union for Conservation of Nature. Vaadatud 29.9.2022.
- ↑ Linnæus, Carl (1758). Systema naturæ per regna tria naturæ, secundum classes, ordines, genera, species, cum characteribus, differentiis, synonymis, locis. Tomus I (Latin) (10th ed.). Holmiæ: Laurentius Salvius. Lk 29. Vaadatud 21.11.2012.
{{cite book}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Cawthon Lang KA. 2006 March 16. Primate Factsheets: Squirrel monkey (Saimiri) Taxonomy, Morphology, & Ecology. Accessed 2017 December 15.
- ↑ LONG JL 2003. Introduced Mammals of the World: Their History, Distribution and Influence (Cabi Publishing) by John L. Long (ISBN 9780851997483).
- ↑ "O Globo, 25 May. 2010; available at". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2010. Vaadatud 15. detsembril 2017.
- ↑ 6,0 6,1 Sarah T. Petrucci (1993). "Observations of the Foraging Behavior of Squirrel Monkeys (Saimiri sciureus boliviensis) at the Tulsa Zoological Park". Bios. 64 (3): 64–71.<http://www.jstor.org/stable/4608213>
- ↑ Anschel S.; Talmage-Riggs G. (1973). "Homosexual behavior and dominance hierarchy in a group of captive female squirrel monkeys (Saimiri sciureus)". Folia Primatologica. 19 (3): 61–72. DOI:10.1159/000155519. PMID 4198058.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Baldwin J.D. (1968). "The social behavior of adult male squirrel monkeys (Saimiri sciureus) in a semi-natural environment". Folia Primatologica. 9: 281–314. DOI:10.1159/000155184. PMID 4975594.
- ↑ 9,0 9,1 Aruguete M.S.; Mason W.A. (1996). "Effect of infants on adult social relations in the squirrel monkey (Saimiri sciureus)". Psychological Reports. 79 (2): 603–611. DOI:10.2466/pr0.1996.79.2.603. PMID 8909087.
- ↑ Anderson C.O.; Mason W.A. (1977). "Hormones and social behavior of squirrel monkeys (Saimiri sciureus): effects of endocrine status of females on behavior within heterosexual pairs". Hormones and Behavior. 8 (1): 100–106. DOI:10.1016/0018-506X(77)90025-3. PMID 405304.
- ↑ Terborgh 1983; Wallace et al. 2000