Vadak
Vadak (vanemas kirjanduses ka: juustuvesi[1]) on juustu ja kohupiima tootmise kõrvalsaadus – vedelik, millest on välja kurnatud kalgenenud piimavalk kaseiin.
Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8–10 liitrit vadakut.[2] Vadak on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik.[2] Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur laktoos, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vesilahustuvaid valke (0,5%).[2] Vitamiinidest jäävad vadakusse vesilahustuvad B-rühma vitamiinid.[2] Vadakust toodetakse rafineeritud piimasuhkrut ning vadakuvalgu kontsentraati, mis on hinnaline lastetoitude algaine.[3]
Varem kasutati vadakut peamiselt loomasöödana, tänapäeval toodetakse vadakust erinevaid lisasaadusi, mida kasutavad toorainena keemia-, farmaatsia-, kosmeetika- ja toiduainetööstus. Vadakupulbrit kasutatakse küpsiste, kommide, šokolaadi, jäätise ja kookide valmistamisel.[4] Vadakuvalgust tehakse munavalgeasendajat ja vadakujooke.[3] Mozzarella juustu tootmise kõrvasaadusena saadud vadakust valmib vadakukohupiim ricotta.[3] Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine. Samuti on võimalik vadakule täispiima lisades valmistada sellest uuesti juustu. [3]
Kõrge biosaadavusega vadakuvalkudest (beetalaktoglobuliin, alfalaktalbumiin jt) tehakse kulturistide seas populaarseid toidulisandeid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 4. köide: Jaapan–Käolina. Tartu: Loodus, 1934, lk 151.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti Maaülikooli õppematerjalid
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Vesta Reest Jääkidest saab raha [alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 Vadak kolib laudast toidulauale[alaline kõdulink]