Valka

Valka
läti	Valka
eesti (mööndav)	Läti Valga
võru	Läti-Valga
	Valka lipp Valka vapp
	Pindala: 14,3 km² (2024)
	Elanikke: 4564 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 57° 47′ N, 26° 1′ E

See artikkel räägib 1920. aastal loodud Läti linnast; Eesti linna kohta vaata lehekülge Valga; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)

Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Põhja-Lätis Vidzemes. Ta on Valka piirkonna keskus.

Kuni 1920. aastani olid Valga ja Valka üks linn. Siis jagati linn vasttekkinud Eesti ja Läti riigi vahel. Suurem osa linnast koos linnasüdame ning raudteejaamaga sai Eestile.

Valka asub Põhja-Vidzemes ja on Valka piirkonna halduskeskus (kuni 2009. aasta haldusreformini oli linn Valka rajooni keskus). Põhjas piirneb Valka Eesti Vabariigi ja Valgaga. Asub Pedeli ja Varžupīte jõe kaldal. Valka linna territooriumil asub järv – Zāģezers (Veskijärv (otsetõlge Saejärv)), mis on Pedeli jõel asuv paisjärv. Valka pindala on 14,36 km². Kaugus Riiast – 160 km, Valmierast – 50 km, Tartust – 90 km. Elanikke 4527 (2020).^[viide?]

Kaitstavad objektid

Valkas asub Püha Katariina luteri kirik, teine riikliku kaitse all olev mälestis on Cimze seminari hoone.^[3] Muinsusmälestistest on linnas kohaliku kaitse all Planči linnamägi.^[4] Loodepoolne osa linnast jääb Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale.^[5]

Ajalugu

Ajalugu kuni Esimese maailmasõja lõpuni vaata artiklist Valga (Liivimaa).

Eesti ja Läti iseseisvumise protsessis tekkis kahe naabri vahel probleem, kuidas maha märkida omavaheline piir. Läbirääkimised tulemusi ei andnud. Asi jäi lahendada Briti kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsile (1884–1958). Ta oli 1918. aastal Poolale abi andmise peaesindaja ning 1919. aastal Briti delegatsiooni juht Poolas. Veebruaris 1919 määras Suurbritannia valitsus ta Briti komissariks Balti provintsides. Tallents aitas koostada lepingu, millega loodi Eesti, Läti ja Leedu riik. Sellel ametipostil sai ta oma valitsuselt ka ülesande lahendada Eesti ja Läti vahelise piiri küsimus. Britid kartsid, et eestlased ja lätlased alustavad piiri kindlaksmääramise ja Valga linna pärast lausa sõjategevust. Tallents võttiski asja ainuisikuliselt ette. Ta märkis piiri kaardile ning jagas ka Valga kahe riigi vahel. Läti-Eesti piir hakkas kulgema mööda väikest Daugava lisajõge Varžupīte. Valga linna jagamine kaheks tähendas, et Eesti poolele jäi Valka linna ajalooline ja majanduslik keskus, sealhulgas raekoda, gümnaasium, raudteejaam ja paljud ühiskondlikud hooned. Läti sai linnast läänepoolse serva.^[viide?]

1944. aasta suvel asus Valkas Läti NSV valitsus. Nõukogude ajal kahe linna vahel valvega piiri polnud. See taastati pärast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal. 2007. aastal ühinesid Läti ja Eesti Schengeni lepinguga, mille tulemusena kaotati taas piirikontroll ja piiriületuspunktid ning mõlemad linnad moodustasid sisuliselt ühe linnapiirkonna, millel on kaks eraldi omavalitsust kahes eraldi riigis.^[viide?]

Haridus

Valka loodi olulise hariduskeskusena 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kokku oli Valkas 10 eri tüüpi alg- ja keskkooli, 2 naiste gümnaasiumi, kaheaastase kursusega kõrgem rahvaülikool, 2 kaubanduskooli ja naiste eragümnaasium. Valka haridusasutustest oli nii lätlastele kui ka eestlastele eriti oluline Jānis Cimze õpetajate seminar (1849–1890). Selles valmistas ette esimesi haritlasi, kes aitasid luua eeldused mõlema rahva rahvuslikuks ärkamiseks.^[viide?]

1999. aastast loodi Valkas Läti Ülikooli ja Tartu Ülikooli algatusel Valka Läti-Eesti Instituut ning 2005. aastal avati Läti Ülikooli Valka filiaal. Valka linna ja Läti Ülikooli vahel on loodud edukas koostöö, ellu on viidud mitmeid haridusvaldkonna projekte. Tänapäeval tegutsevad Valkas koolieelne haridusasutus Pasaciņa, koolieelne eriõppeasutus Pumpuriņš, kristlik koolieelne haridusasutus Gaismiņa, Valka algkool, Valka Gümnaasium, Jānis Cimze nimeline Valka muusikakool, Valka kunstikool, Valka rajooni laste ja noorte huvikeskus, noorte spordikool. Läti Ülikooli Valka filiaal, ühendus Läti-Eesti Instituut ja Koolituskeskus Aga.^[viide?]

Elanikkond

2964 (1920)
3339 (1925)
3268 (1935)
3400 (1943)
4872 (1959)
7209 (1970)

8023 (1979)
8268 (1989)
6782 (2000)
5471 (2011)
4510 (2021)

Valkast pärit tuntud inimesi

Jānis Cimze (1814–1881), pedagoog ja Vidzeme õpetajate seminari asutaja
Aigars Fadejevs (sündinud 1975), sportlane
Vents Armands Krauklis (sündinud 1964), muusik, poliitik ja Valka linnapea aastatel 2001–2005 (2006), Läti seimi liige, Valka kihelkonnaduuma esimees 2013-2023
Roberts Ķīlis (sündinud 1968), praegune Läti haridus- ja teadusminister
Pavel Loskutov (sündinud 1969), Eesti kergejõustiklane
Gatis Smukulis (sündinud 1987), Läti rattasportlane
Andris Vilks (sündinud 1963), Läti rahandusminister