VfB Stuttgart

VfB Stuttgart
Täisnimi	Verein für Bewegungsspiele Stuttgart 1893 e. V.
Hüüdnimi	Die Roten ('punased'); Die Schwaben ('švaablased')
Asutatud	9. september 1893
Väljak	MHPArena
Mahutavus	60 449
President	Dietmar Allgaier
Peatreener	Sebastian Hoeneß
Liiga	Bundesliga
2023/24	2. koht
Internet	Klubi koduleht
Kodus	Võõrsil

VfB Stuttgart (täisnimega Verein für Bewegungsspiele Stuttgart 1893 e. V.) on Saksa spordiklubi, mis asutati 1893. aastal Stuttgardis.

VfB on 45 925 liikmega suuruselt viies spordiklubi Saksamaal ja suurim Baden-Württembergi liidumaal (seisuga veebruar 2010).

Tuntud on klubi jalgpalliosakond, mille esindusmeeskond kuulub Bundesligasse. Klubi on tulnud viiel korral Saksamaa meistriks ja võitnud kolm karikat.

Ajalugu

Enne teist maailmasõda

VfB Stuttgart moodustati 2. aprillil 1912 eelkäijate Stuttgarter FV ja Kronen-Klub Cannstatti ühinemisel. Stuttgarter FV (Fußballverein) loodi Cannstattis 9. septembril 1893 ragbiklubina. Jalgpalloosakond loodi klubi juurde 1908. aastal. Cannstatter Fussballklub loodi 1890. aastal samuti algselt ragbiklubina, kuid see formeerus juba aastaks 1897 vaid jalgpalliklubiks, uue nimega Kronen-Klub Cannstatt.

Ühinenud klubi osales Bezirksliga Württemberg-Baden meistrivõistlustel, jõudes mitmel korral esikolmikusse ja võites 1927. aastal liiga.

1933. aastal reorganiseeriti Saksamaa jalgpall 16 piirkondlikuks liigaks (Gauligen). Württembergi divisionis jõudis VfB Stuttgart viiel korral tiitlivõiduni, kuni hooajal 1944–1945 valitsenud süsteem lagunes. Sellesse aega jäi ka esimene Saksamaa meistrivõistluste finaalis osalemine 1935. aastal, kus VfB pidi alla vanduma valitsevale meistrile FC Schalke 04-le.

Esimesed meistritiitlid

Pärast teist maailmasõda jätkas VfB mängimist Oberliga Südis (Lõuna-Saksamaa kõrgeim tase kuni Bundesliga asutamiseni), jõudes tiitliteni aastatel 1946, 1952 ja 1954. Ühel VfB edukamal perioodil tuldi 1950. ja 1952. aastal Saksamaa meistriks.

Heade esitustega 1950. aastatel kuulus VfB Stuttgart nende 16 klubi hulka, kes said õiguse hakata mängima 1963. aastal rajatud üleriigilises jalgpalli kõrgliigas – Bundesligas. Bundesligast on langetud madalamale tasemele vaid üks kord – hooaegadeks 1975/76 ja 1976/77.

Hooajaga 1976/77 algas VfB Stuttgardi uus tõus, kui peatreener Jürgen Sundermanni käe all mängisid sellised noored talendid nagu Karlheinz Förster ja Hansi Müller koos Ottmar Hitzfeldiga VfB tagasi kõrgliigasse, lüües hooaja jooksul 100 väravat.

Edu jätkus 1980. aastatel, kui 1980. aastal jõuti UEFA karika poolfinaali ja aastal 1984 esimese Bundesliga meistri tiitlini. Lisaks osaleti 1986. aastal Saksamaa karika- ja 1989. aastal UEFA karika finaalis.

Pärast Saksamaa taasühinemist

1992. aastal jõudis VfB Stuttgart oma neljanda Saksamaa meistri tiitlini, olles Dortmundi Borussiast parem tänu väravatevahele. Saksamaa meistritena kvalifitseerus klubi UEFA Meistrite Liiga eelringi esimesse ringi, kus aga vannuti dramaatiliselt alla Leeds Unitedile – VfB oli tänu võõrsil löödud väravale kahe mängu kokkuvõttes edasi, kuid kuna selgus, et peatreener Christoph Daum oli kordusmängus kasutanud nelja võõrmängijat, toimus kolmas, otsustav kohtumine, mille võitis neutraalsel väljakul Leeds United.

1990. teisel poolel tõusis VfB taas pildile, kui peatreener Joachim Löw ja "maagiline kolmnurk" – Kassimir Balakov, Giovane Elber ja Fredi Bobic – juhtisid klubi Saksamaa karika võitjaks (1997) ja UEFA karikavõitjate karika finaali (1998).

2000. aastal jõudis lõpule VfB Stuttgardi pikaaegse presidendi Gerhard Mayer-Vorfelderi valitsemisaeg (president alates aastast 1975). Lühikest aega oli klubi eesotsas Manfred Haas. 2003. aastast on klubi president Erwin Staudt.

Die jungen Wilden eesotsas selliste noorte andekate mängijatega nagu Timo Hildebrand, Aliaksandr Hleb, Andreas Hinkel ja Kevin Kurányi tõusis hooajal 2002/03 viitsemeistriks, millega kindlustati pääs UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniirile. 2003/04 UEFA Meistrite Liigas jõuti kaheksandikfinaali, kus vannuti alla Londoni Chelseale.

Viimane meistritiitel

2006. aasta veebruaris, pärast Giovanni Trapattoni vallandamist peatreeneri ametikohalt, palgati uueks juhendajaks Armin Veh. 2007. aasta mais tuli just tema juhendatud meeskond pärast 15-aastast pausi Saksamaa meistriks. Samal hooajal oli VfB Stuttgart väga lähedal esimesele nn kuldsele duublile klubi ajaloos, kuid Saksamaa karikafinaalis kaotati 1. FC Nürnbergi vastu.

Meistriks tulnud meeskonna põhituumiku moodustasid esimesed mehhiklased Bundesligas Pavel Pardo ja Ricardo Osorio, VfB enda kasvandikud Timo Hildebrand, Mario Gómez ja Sami Khedira, keskkaitsepaar Fernando Meira / Matthieu Delpierre ning Thomas Hitzlsperger ja Cacau. Järgnenud hooajal (2007/08) suudeti meeskonna põhituumik säilitada, kuid UEFA Meistrite Liigas piirduti alagrupiturniiri (1 võit ja 5 kaotust), Bundesligas 6. koha ja Saksamaa karikavõistlustel veerandfinaaliga.

Uue hooaja algus ei toonud muutust ning pärast 14. mängupäeva ja 11. kohta tabelis vahetati Armin Veh välja senise abitreeneri ja endise VfB mängija Markus Babbeli vastu. Babbeli tähelend oli kõrge, kuid paraku lühike – hooaja lõpuks tüüris ta VfB tiitliheitlusse (lõpuks 3. kohale ja UEFA Meistrite Liiga kvalifikatsiooni), kuid järgnenud hooaja (2009/10) esimese 15 mänguga suudeti koguda vaid 12 punkti ning Babbeli koha võttis üle šveitslane Christian Gross.

Staadion

Klubi esindusmeeskond mängib oma kodumängud MHPArenal. Mitmeotstarbeline staadion ehitati 1933. aastal ja kandis enne esimest maailmasõda nime Adolf-Hitler-Kampfbahn. Staadion sai nime Mercedes-Benz Arena 2008. aasta suvel, nime pidulik vahetus toimus 30. juulil, kui VfB Stuttgart võõrustas sõprusmängus Londoni Arsenali. Staadion mahutab u 56 000 pealtvaatajat. 2009. aasta mais hakati Mercedes-Benz Arenat ümber ehitama vaid jalgpalliareeniks.

MHPArenal on toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste (1974, 2006) ja jalgpalli Euroopa meistrivõistluste mängud (1988). 1986. aastal toimusid staadionil Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, 1993. aastal IV maailmameistrivõistlused kergejõustikus.

Praegune meeskond

Seisuga 30. august 2024^[1]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr.	Positsioon	Mängija
1	VV	Fabian Bredlow
2	KA	Ameen Al-Dakhil
3	KA	Ramon Hendriks
4	KA	Josha Vagnoman
5	PK	Yannik Keitel
6	PK	Angelo Stiller
7	KA	Maximilian Mittelstädt
8	PK	Enzo Millot
9	RÜ	Ermedin Demirović
10	RÜ	El Bilal Touré (laenul Atalantast)
11	RÜ	Nick Woltemade
13	KA	Frans Krätzig (laenul Müncheni Bayernist)
14	RÜ	Silas Katompa Mvumpa
15	KA	Pascal Stenzel
16	PK	Atakan Karazor (kapten)
17	RÜ	Justin Diehl

Nr.	Positsioon	Mängija
18	RÜ	Jamie Leweling
19	RÜ	Wahid Faghir
20	KA	Leonidas Stergiou
21	VV	Stefan Drljača
22	RÜ	Thomas Kastanaras
23	KA	Dan-Axel Zagadou
24	KA	Jeff Chabot
26	RÜ	Deniz Undav
27	PK	Chris Führich
28	PK	Nikolas Nartey
29	KA	Anthony Rouault
32	PK	Fabian Rieder (laenul Rennes'ist)
33	VV	Alexander Nübel (laenul Müncheni Bayernist)
40	RÜ	Luca Raimund
41	VV	Dennis Seimen
45	KA	Anrie Chase