Vikipeedia

Šveits

riik Kesk-Euroopas

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Liechtensteiniga.

Šveitsi Konföderatsioon

saksa Schweizerische Eidgenossenschaft
prantsuse Confédération suisse
itaalia Confederazione Svizzera
romanši Confederaziun svizra
Šveitsi asendikaart
Riigihümn Šveitsi psalm
Pealinn puudub (de iure)
Bern (de facto)
Pindala 41 285 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel saksa, prantsuse, itaalia
ja romanši
Rahvaarv 8 962 300 (31.12.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 217,1 in/km²
Liidunõukogu Riigipea ja valitsusjuhi kohuseid täidab kollektiivselt seitsmeliikmeline liidunõukogu
Iseseisvus 1. august 1291
SKT 678,887 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 80 342 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Šveitsi frank (CHF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .ch
ROK-i kood SUI
Telefonikood 41
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920)
Video Ziteili mäest Šveitsis

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Riigil on tugev neutraliteeditraditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu näiteks tippdomeeni tähise .ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Loodus

muuda

Pinnamood

muuda

Šveitsi kümme kõrgemat mäge on järgmised:

Nimi Kõrgus Mäestik
1. Monte Rosa Dufourspitze 4634 m
Dunantspitze 4632 m
Grenzgipfel 4618 m
Nordend 4609 m		 Wallise Alpid
2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid
3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid
4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid
5. Dent Blanche 4357 m Wallise Alpid
6. Grand Combin 4314 m Wallise Alpid
7. Finsteraarhorn 4274 m Berni Alpid
8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid
9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid
10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid
  Pikemalt artiklis Šveitsi mägede loend

Geoloogia

muuda

Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.

Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.

Veekogud

muuda

Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.

Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.

Kliima

muuda

Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.

     
Zürich (Šveitsi kiltmaa) Sion (Alpid) Lugano (Alpidest lõunas)

Metsad

muuda

Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.

Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).

Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.

Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.

Rahvastik

muuda
 
Ametlikud riigikeeled Šveitsis:[4]
 ■ saksa
 ■ prantsuse
 ■ itaalia
 ■ romanši

Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.

Majandus

muuda

Šveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.[5]

2009. aasta andmetel oli tööga hõivatud 4,103 miljonit inimest ja töötus 2010. aasta veebruaris oli 4,4%.[5]

7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[5]

Šveitsi frangi inflatsioonitase on −0,5%.[6]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse[5]
Sektor SKT osakaal Tööjõu osakaal
Põllumajandus 1,3% 3,8%
Tööstus 27,6% 23,9%
Teenindus 71% 72,3%

Väliskaubandus

muuda

Šveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad, kemikaalid, metallid, käekellad ja põllumajandustooted. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,98%), Ameerika Ühendriigid (9,09%), Prantsusmaa (8,62%), Itaalia (8,08%) ja Austria (5,38%).[5]

Šveitsi suurimad impordiartiklid on masinad, kemikaalid, sõidukid, metallid, põllumajandustooted ja tekstiilid. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (27,19%), Itaalia (10,42%), Ameerika Ühendriigid (9,61%), Prantsusmaa (7,69%), Holland (4,35%).[5]

Riik

muuda

Riigikord

muuda

1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.

Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusloomes, võrdsed.

Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.

Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil (vt Šveitsi referendumid). Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.

Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusloomeprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.

Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

Haldusjaotus

muuda

Šveits koosneb 26 kantonist:

Kanton Pealinn Kanton Pealinn
  Aargau Aarau   *Nidwalden Stans
  *Appenzell Ausserrhoden Herisau   *Obwalden Sarnen
  *Appenzell Innerrhoden Appenzell   Schaffhausen Schaffhausen
  *Basel-Stadt Basel   Schwyz Schwyz
  *Basel-Landschaft Liestal   Solothurn Solothurn
  Bern Bern   Sankt Gallen Sankt Gallen
  Fribourg Fribourg   Thurgau Frauenfeld
  Genf Genf   Ticino Bellinzona
  Glarus Glarus   Uri Altdorf
  Graubünden Chur   Valais Sion
  Jura Delémont   Vaud Lausanne
  Luzern Luzern   Zug Zug
  Neuchâtel Neuchâtel   Zürich Zürich * poolkantonid

Šveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.

Kantonid jagunevad ringkondadeks (olemas 19 kantonis) ja ringkonnad valdadeks. Šveitsis on kokku 2212 valda (2019. aasta jaanuari seisuga).

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ https://www.bfs.admin.ch/bfs/fr/home/statistiques/catalogues-banques-donnees.gnpdetail.2024-0234.html
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 The World Factbook. CIA, välja otsitud 27.11.10.
  6. ↑ Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10

Välislingid

muuda
  Šveits – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
  Šveits – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Šveits&oldid=6752068"