Aarau

Aarau on linn ja vald Šveitsis Mittellandis, Aargau kantoni pealinn 1803. aastast ja Aarau ringkonna halduskeskus.

Aarau
saksa Aarau
Aarau lipp Aarau vapp
Pindala: 12,34 km²
Elanikke: 21 503 (31.12.2018)
Koordinaadid: 47° 24′ N, 8° 3′ E
Asend Aarau ringkonnas
Asend Šveitsis

Läänes piirneb vald Solothurni kantoniga.

Asub Aare jõe kaldal Juura mägede lõunaserval 388 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht on 365 m kõrgusel Aare kaldal, kõrgeim koht on 471 m kõrgusel asuv Hungerberg Küttigeni valla piiril.

Aarau vallaga piirnevad põhjas Küttigen, idas Rohr ja Buchs, kagus Suhr, lõunas Unterentfelden ning läänes Eppenberg-Wöschnau ja Erlinsbach. Aarau on peaaegu kõikide naabervaldadega kokku kasvanud, moodustades Aarau linnastu. Linnast lõunas ja edelas paiknevad suured metsaalad Gönhard ja Zelgli, mis moodustavad loodusliku piiri Unterentfeldeni ja Eppenberg-Wöschnauga, mis ongi ainsad naabervallad, mis pole Aarauga täielikult kokku kasvanud.

Aarau vanalinn rajatud kaljusele aluspõhjale Aare jõeoru kitsal kohal Juura mägede lõunajalamil. Uuemad kvartalid paiknevad kõrgterrassil vanalinnast idas ja lõunas ning jõeniidul kummalgi pool Aaret.

Umbes 9/10 linna territooriumist paikneb Aarest lõunas, üks kümnendik põhjas.

Aarau valla pindala on 894 hektarit, millest 301 hektarit on metsaalad ja 491 ha on hoonestatud.

Linnas on naisõpetajate seminar, ülemkohus, riiklik arhiiv ja kantoniraamatukogu.

Rahvastik

Elanike arv:

• 1983: 15 700
• 2005: 15 600
• 2009: 19 471 (31. detsember; koos järgmise aasta algul linnaga liidetud Rohri asulaga)

Aarau linnastus elab üle 70 000 inimest.

Aarau on alates 2010. aastast Aargau kantoni linnade seas Wettingeni järel suuruselt teisel kohal.

Majandus

Aaraus toodetakse elektriseadmeid ning jalatseid ja valatakse kirikukelli.

Ajalugu

Aarau linn Stumpfi kroonikas 1548

Esiaeg ja vanaaeg

Aarau valla territooriumilt on leitud üksikuid esemeid nooremast kiviajast.

Praeguse jaamahoone lähedalt on kaevatud välja pronksiaegse (umbes 1000 eKr) asula jäänused. Rooma riigi ajal kulges umbes sellest kohast läbi Rooma sõjatee, mis ühendas Salodurumit (Solothurn) Vindonissaga. See kulges mööda praegust Bahnhofstrasset.

Aastal 1976 leidsid tuukrid Aare jõest osa 7 m laiusest roomaaegsest puusillast üle Aare jõe. 2.–3. sajandil oli Aaraus arheoloogilistel andmetel küllaltki ulatuslik asustus.

Keskaeg

Aastatel 1240–1250 rajasid Kyburgi krahvid Hartmann IV ja Hartmann V esileküündiva kalju peale Aare kohale Aarau linna. Vanim kindel teade linnalise asula olemasolust pärineb 1256. aastast.

Rore torn

Linnakest valitseti Rore tornist, Kyburgite maakonnavalitseja residentsist. Praegu on see torn osa Aarau raekojast.

Schlössli

Umbes samal ajal rajati Aarau Schlössli, megaliitmüüriga tornlinnus väljaspool linnamüüri.

Aarau linn kuulus vanasse Suhri suurpastoraati.

Aastal 1263 suri Kyburgi krahvisuguvõsa välja. Agnes von Kyburg, kellel polnud enam meessugulasi, müüs kõik oma perekonna maad oma isapoolsele onule, tulevasele Saksa kuningale Rudolf I Habsburgile. Viimane andis Aaraule 4. märtsil 1283 linnaõigused.

14. sajandil linna laiendati kahes jaos ning ta sai teise müüriringi. Lai kraav eraldas linna kindlustamata eeslinnast. Praegu on selle kraavi kohal Grabeni tänav.

Aastal 1415 vallutas Berni kanton Solothurni kantoni abiga Aargau lõunaosa. Pärast lühiajalist vastupanu Aarau kapituleerus ning pidi uutele valitsejatele truudust vanduma. Alates 1461 oli Berni linn Aarau ainuke valitseja, Solothurn oli tasapisi kõrvale jäetud.

16. sajandil kaotati linnakodanike alamkihi poliitilised õigused. Ülemkiht jagas linna ametikohad omavahel.

1. märtsil 1528 otsustasid Aarau linnakodanikud Berni survel võtta vastu protestantismi. Alates 1531. aastast oli Aarau reformatsioonimeelsete kantonite esindajate nõupidamiskohaks.

Varauusaeg

18. sajandil arenes Aaraus tekstiilitööstus ja eriti puuvilla töötlemine. Linna rändasid mitmed jõukad ja haritud perekonnad, nagu Freyd Lindaust ja Heroséd Speyerist. Tänu neile toimus linnas haridusreform ning sellest sai oluline valgustusmeelsuse keskus Šveitsis.

1797. aastal toimus Aaraus vana kantonite liidu viimane kokkusaamine. 1798. aasta märtsis saabusid sinna revolutsioonilise Prantsusmaa väed, millele linlased vastupanu ei osutanud.

22. märtsil 1798 kuulutasid prantslased Aarau Helveetsia Vabariigi pealinnaks, nõnda sai Šveits endale ajaloo esimese pealinna. Kuid peagi selgus, et linn on pealinnaks sobimatult väike, ning 20. septembril viidi riigi halduskeskus üle Luzerni. Aarau jäi aga Aargau kantoni ja Aarau ringkonna keskuseks. Seejärel liideti Aargauga ka Baden ja Fricktal ning Aarau jäi endiselt selle keskuseks.

Uusajast tänapäevani

19. sajandil ehitati linnas palju hooneid, rajati koole ning toimus tööstuslik pööre. Sellest hoolimata jäi Aarau jätkuvalt väikelinnaks, ehkki säilitas kantonikeskuse positsiooni.

1. jaanuaril 2010 liideti Aarauga Rohri küla ja vald, misjärel linnast sai elanike arvu poolest teine linn Aargau kantonis.

• 
  Raekoda
• 
  Linnakiriku torn
• 
  Ülemine torn
• 
  Vanalinn

Vaatamisväärsused

Arhitektuur

Aare paremal kaldal on keskaegne vanalinn. Hilisgooti stiilis linnakirik on ehitatud 1471–1478. Raekoda on enne 1520. aastat vasallilinnusest ümber ehitatud ning 1762 barokkstiilis renoveeritud. Tähelepanuväärsed on ka Schlössli (11.–14. sajand) ning hilisgooti ja barokkstiilis linnakodanikumajad.

Muuseumid

Linnas on kunstimaja, linnamuuseum, loodusmuuseum, koduloomuuseum ja loomapark.

Välislingid

• Aarau koduleht