Eberhard von Mackensen
| Eberhard von Mackensen | |
|---|---|
| Sünniaeg |
24. september 1889 Poseni provints Saksa keisririik |
| Surmaaeg | 19. mai 1969 |
| Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Teine maailmasõda |
Friedrich August Eberhard von Mackensen (24. september 1889 – 19. mai 1969) oli saksa kindral Teise maailmasõja ajal ja üks 882-st sakslasest Tammelehtedega Raudristi Rüütliristi kavaler.
Noorus
Eberhard sündis Bromberg (Bydgoszcz) Poseni provintsis Saksa kindralfeldmarssal August von Mackenseni noorema pojana. Saksa armeega liitus ta 1908.
I maailmasõjas
Sõja puhkedes oli ta leitnandi aukraadis. Pärast haavatasaamist 1915, anti talle staabitöö. Sõja lõppedes liitus ta Vabakorpusega ja võitles selle ridades Baltikumis.
Sõdadevahelisel ajal
Pärast vaherahu liitus ta taas Saksa armeega 1934. aastal ja edutati obersti auastmesse. 1935. aastal määrati ta X Armeegrupi staabiülemaks ja 1937. aastal ratsaväebrigaadi juhatajaks. 1938. aastal edutati ta kindralmajori auastmesse. Mais 1939. aastal määrati ta Wilhelm Listi staabiülemaks.
II maailmasõjas
II maailmasõja algul septembris 1939, Poola invasiooni ajal, oli ta 14. Armee staabiülem. Hiljem tehti temast 12. Armee staabiülem, millega ta võitles Prantsusmaa lahingus. 1. jaanuaril 1940 edutati ta kindralleitnantiks ja kaheksa kuu pärast ratsaväekindraliks (General der Kavallerie). Jaanuaris 1940. aastal määrati ta III Armeekorpuse (Lõuna Armeegrupp) kindraljuhatajaks. Kui novembris 1942. aastal kindral Paul Ewald von Kleist saadeti Armeegrupp A juhatajaks, sai Mackensen 1 Tankiarmee (Esimene Tankiarmee) juhiks, mida ta juhatas Kolmandas Harkovi lahingus 1943. aasta märtsis. Edutatud 1943 kindralkolonelliks, saadeti ta Itaaliasse 14. Armee juhatajana, mida ta juhatas 1944. aasta juunini, mil ta saadeti pensionile.
Teda autasustati Raudristi Rüütliristiga ja hiljem Tammelehtedega sinna juurde.
Pärast sõda
Pärast Saksamaa kapitulatsiooni 1945. aastal, sattus ta sõjavangi. 1947. aastal ta arreteeriti, süüdistati sõjakuritegudes ja mõisteti surma. Kohtuotsust vähendati 21 aastale vanglakaristuseks, kuid ta vabastati juba 1952. aastal. Ta suri 1969. aastal Nortorfi lähedal.
Isiklikku
Ta vend Hans Georg von Mackensen (1883–1947) oli diplomaat ja Saksa suursaadik Itaalias.
Autasud
- Raudrist (1914)
- 2ne klass
- 1ne klass
- Haavatumärk (1918)
- Aurist
- Medaille zur Erinnerung an den 13. März 1938
- Wehrmacht-Dienstauszeichnung 4nw kuni 1ne klass
- 1939 pannal Raudristile (Spange zum Eisernen Kreuz)
- 2ne klass (17 september 1939)
- 1ne klass (2 oktoober 1939)
- Michael Vapra orden
- 3ne klass (15 jaanuar 1943)
- Raudristi Rüütlirist tammelehtedega
Viited
- Tsitaadid
- Bibliograafia
- Dr. Gerd F. Heuer – Die Generalobersten des Heeres, Inhaber höchster Kommandostellen 1933–45, ISBN 3-8118-1408-7
- Scherzer, Veit (2007). Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives (in German). Jena, Germany: Scherzers Miltaer-Verlag. ISBN 978-3-938845-17-2.