Mine sisu juurde

Berüll

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 12. juuni 2018, kell 09:58 kasutajalt 87.98.44.43 (arutelu) (Ortograafia)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Berüll
Berülli erimid morganiit, akvamariin ja heliodoor
Omadused
Keemiline valem Al2Be3Si6O18
Mineraaliklass rõngassilikaadid
Molekulmass 537,50
Värvus puhtana värvitu, lisandite tõttu rohekas, sinakas, kollane, roosa, valge
Tihedus 2,63...2,9 g/cm³
Kõvadus 7,5...8
Lõhenevus nõrk
Süngoonia heksagonaalne
Punktigrupp heksagonaalne diheksagonaalne-dipüramidaalne
Kriips valge
Kaksistumine harvaesinev
Murdepind karpjas
Läige klaasiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg üheteljeline
Optiline märk negatiivne
Kaksik­murdumine 0,003...0,009
Reljeef madal kuni keskmine
Pleokroism võib esineda nõrk pleokroism kollakasrohelisest roheliseni
Interferents­värvused esimest järku valge või hall
nω 1,560...1,610
nε 1,557...1,599

Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.

Puhas berüll on värvitu, kuid lisandite tõttu on enamasti värvunud rohekaks, sinakasroheliseks, kollaseks, roosaks, harva ka valgeks.

Esineb heksagonaalsete prismaliste kristallidena moondekivimeis, granitoidsetes pegmatiitides ning aktsessoorse mineraalina happelistes tardkivimeis.

Berüll on vääriskivi. Erivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed. Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin, erkroheline berüll on smaragd, kollakas heliodoor jne.

Berüllist toodetakse berülliumi.