Mine sisu juurde

Al-Qā‘idah islamistlikus Magribis

Allikas: Vikipeedia
Al-Qaeda islamistlikus Magribis
تنظيم القاعدة في بلاد المغرب الإسلامي
Tegutsemisaastad 2007–
Ideoloogia
Harud
  • Al-Mourabitoun[3]
  • Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin[3]
  • Uqba bin Nafi pataljon[4]
  • Juhid Abdelmalek Droukdel, Yahya Abu el Hammam
    Peakorter Kabylie mäed[5][6]
    Piirkond

    Magrib ja Sahel

    Liikmete arv kuni 6000 (2018. aasta hinnang)[8]
    Emaorganisatsioon Al-Qā‘idah
    Eelkäija Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (1998-2007)
    Liitlased

    Riikidest liitlased

    Vastased

    Riikidest vastased

    Sõjad ja lahingud

    Ülestõusud Magribis

    Terroriorganisatsiooniks määratlevad ÜRO
    NATO
    Euroopa Liit
    Ameerika Ühendriigid
    Ühendkuningriik
    Prantsusmaa
    Venemaa
    Hiina
    Japan
    Kanada
    Austraalia
    Uus-Meremaa

    Al-Qaeda islamistlikus Magribis (araabia keeles تنظيم القاعدة في بلاد المغرب الإسلامي‎, Tanẓīm al-Qā'idah fī Bilād al-Maghrib al-Islāmī; inglise keeles Al-Qaeda in the Islamic Maghreb (AQIM)) on islamistlik relvarühmitus, mille eesmärgiks on Alžeeria valitsuse kukutamine ning islamiriigi rajamine, eesmärkide saavutamiseks peetakse hetkel valitsusvastast võitlust.[13]

    Rühmitus sai alguse nime Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (GSPC) all. Grupeering on avaldanud oma plaani röövida ja rünnata Euroopa (sealhulgas Prantsusmaa ja Hispaania) ning Ameerika Ühendriikide sihtmärke. AQIM-i määratlevad terroristlikuks ÜRO, Ameerika Ühendriigid, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Kanada, Venemaa ja Ühendkuningriik.

    Liikmeid värvatakse peamiselt Alžeeria ja Sahara kogukondadest (nt Mali tuareegide hõimude seast), kuid ka Maroko äärelinnadest.[14][15][16][17] Rühmituse ladviku moodustavad alžeerlased.[18] AQIM-i kahtlustatakse sidemetes Aafrika Sarve rühmituse Ash-Shabābiga.[19]

    Rühmituse põhilised tuluallikad on inimröövid ja pantvangide võtmised, viimase kümnendi jooksul on AQIM-i tulude suurust hinnatud 50 miljoni dollarini (45 miljonit eurot).[20]

    2. märtsil 2017 liitusid organisatsiooni Sahara haruga rühmitused Macina Vabastusrinne, Ansar Dine, Al-Mourabitoun ja Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin.[21]

    Grupeeringu ametlik nimi on al-Qaeda organisatsioon islamistliku Magribi maadel (Qaedat al-Jihad fi Bilad al-Maghrib al-Islami), kuid seda lühendatakse tihti kujule Al-Qaeda islamistlikus Magribis.[22] Kuni 2007. aasta jaanuarini oli rühmituse nimi Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (GSPC).[23]

    2007. aasta jaanuaris avalikustas GSPC, et muudab nime ning uueks nimeks saab "Al-Qaeda islamistlikus Magribis".[24]

    19. jaanuaril 2009 teatas Suurbritannia ajaleht The Sun Alžeeria Tizi Ouzou provintsis asunud AQIM-i treeninglaagris toimunud muhkkatkupuhangust. Väljaande andmetel suri katku vähemalt 40 võitlejat. Teadete kohaselt põgenesid ellujäänud võitlejad laagrist üle Alžeeria laiali, lootuses katkust pääseda. Päev hiljem kirjutas USA ajaleht The Washington Times, tuginedes Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure allikale, et vahejuhtum polnud seotud mitte katkupuhangu, vaid kas bio- või kemotoimeaine lekkega.[25]

    Al-Qaeda islamistlikus Magribis on üks piirkonna jõukamaid ning paremini varustatud relvarühmitusi ning seda tänu humanitaarabiorganisatsioonide ning lääne valitsuste lunarahamaksudele.[26] Teadete kohaselt teenib AQIM 90% oma tuludest pantvangide pealt.[27] Al-Qaeda pealik Omar Ould Hamaha on öelnud: "Meie tuluallikad on lääneriigid. Nemad maksavad džihaadi eest."

    2012. aasta detsembris lõi üks AQIM-i kõrgematest juhtidest, Mokhtar Belmokhtar, koos enda võitlejatega organisatsioonist lahku ning vaid paar nädalat hiljem tekitas Alžeerias In Amenase pantvangikriisi, mis oli vastulause Prantsusmaa algatatud operatsioon servalile Mali sõjas.[28] Belmokhtar väitis hiljem, et tegutses al-Qaeda loal.[29] 2015. aasta detsembris taasliitus mõlema osapoole avaldatud helisalvestiste kohaselt Belmokhtari Al-Mourabitoun AQIM-iga.[30]

    Teated AQIM-i juhtkonna liikme Abdelhamid Abou Zeidi hukkumisest võitluses Prantsusmaa ja Tšaadi vägede vastu Põhja-Malis hakkasid levima 25. veebruaril 2013.[31] AQIM kinnitas väiteid sama aasta juunis.[32]

    Grupeeringusisene diskrimineerimine

    [muuda | muuda lähteteksti]

    Väljaanne FrontPage Magazine kirjutas, et peamiselt araablastest koosnevas AQIM-is vaadatakse mustanahalistele liikmetele ülevalt alla. Teadaolevalt moodustavad kogu rühmituse juhtkonna alžeerlased, ühelgi neegril tõenäoliselt juhtivat ametikohta pole. Endine Kanada diplomaat Robert Fowler, keda AQIM Sahara kõrbes 2010. aastal 130 päeva vangis hoidis, kirjutas: "Mustade ja mittemustade vahel on AQIM-is suur lõhe. Nad küll kuulutavad, et seisavad võrdõiguslikkuse eest, kuid reaalsuses see nii ei ole. AQIM-i silmis on neegrid araablastega võrreldes madalamast klassist." Artiklis väideti ka, et Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas (MOJWA) lõi just rassilise diskrimineerimise pärast al-Qaedast lahku.

    Ameerika Ühendriikide terrorismivastane institutsioon National Counterterrorism Center (NCTC) on samuti väitnud, et AQIM-is on mustanahalistel araablastest märksa vähem sõnaõigust. NCTC tugines AQIM-i värbajate ütlustele, et rühmituses nähakse mustanahalisi ebapädevatena, kuna neid saadetakse ainult vähem tähtsaid sihtmärke röövima. Memos tsiteeriti ka endist AQIM-i komandöri Mokhtar Belmokhtari, kes väljendas 2009. aasta augustis soovi värvata rohkem neegreid, kuna "neid on tänu viletsatele elutingimustele araablastest lihtsam veenda enesetaputerroristideks".[33]

    2016. aastaks oli AQIM-il õnnestunud värvata suurel hulgal mustanahalisi aafriklasi, kes viisid läbi rünnakuid, nagu näiteks Elevandiluurannikul toimunud 2016. aasta Grand-Bassami tulistamine. AQIM-i komandör Yahya Abou el-Hammam ütles intervjuus Mauritaania veebilehele: "Tänaseks on mujahideen ehitanud ühes selle piirkonna poegade, meie mustade vendade, fulbede, bambarade ja songaidega, brigaade ning pataljone."[34]

    Al-Qaeda teadaolev juht islamistlikus Magribis on Yahya Abu el Hammam, kes on vastutav operatsioonide ja läänlaste röövimiste planeerimise eest Põhja- ja Lääne-Aafrikas. USA Rewards for Justice programmi raames on tema tabamise eest pandud vaevatasuks 5 miljonit USA dollarit. Detsembris 2013 ähvardas Hammam Al-Jazīrahle antud intervjuus, et Prantsusmaa sekkumine Saharas "avab Prantsusmaa inimestele põrgu väravad".[35] Juulis 2010 seostati teda 78-aastase prantslasest pantvangi tapmisega Nigeris. Aastal 2006 määrasid Alžeeria võimud talle süüdistatuna terrorismis in absentia surmanuhtluse.[36]

    1. "Al-Qaeda in the Islamic Maghreb (AQIM)". Council on Foreign Relations. 27. märts 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2015. Vaadatud 2. juuli 2015.
    2. "Al Qaeda in the Islamic Maghreb". Stanford University. 13. jaanuar 2013. Vaadatud 2. juuli 2015.
    3. 3,0 3,1 "3 Mali Islamic extremist groups merge, pledge to al-Qaeda". Fox News. 2. märts 2017.
    4. "Tunisian al Qaeda wing claims IED ambush". Long War Journal. 14. detsember 2017.
    5. "North Africa's Menace" (PDF). RAND Corporation. Vaadatud 16. juuli 2015.
    6. "Al Qaeda in the Islamic Maghreb" (PDF). Centre for Strategic and International Studies. September 2011. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2015. Vaadatud 16. juuli 2015.
    7. "AL-QA'IDA IN THE LANDS OF THE ISLAMIC MAGHREB (AQIM)". National Counter-terrorist Center. Vaadatud 2. juuli 2015.
    8. "Al-Qaeda’s Resurrection". Council on Foreign Relations (inglise).
    9. "How Qatar Is Funding al-Qaeda -- and Why That Could Help the US". The Fiscal Times.
    10. Lauren Ploch Blanchard. "Nigeria's Boko Haram: Frequently Asked Questions" (PDF). Federation of American Scientists.
    11. "Bay'ah to Baghdadi: Foreign Support for Abu Bakr al-Baghdadi and the Islamic State (Part 2)". 27. september 2014. Vaadatud 17. november 2014.
    12. "Israel link cited in deadly al-Qaeda attack on UN in Mali". The Sydney Morning Herald. 21. jaanuar 2019.
    13. "Algeria". CIA. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2012. Vaadatud 17. jaanuar 2013.
    14. Dario Cristiani; Riccardo Fabiani (aprill 2011). "Al Qaeda in the Islamic Maghreb (AQIM): Implications for Algeria's Regional and International Relations" (PDF). IAI Working Papers. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2013. Vaadatud 17. jaanuar 2013.
    15. Morocco dismantles AQIM cell Magharebia, 26. detsember 2012
    16. Morocco dismantles terror recruitment cell Magharebia, 27. november 2012
    17. Morocco nabs members of AQIM cell Upi.com, 5. jaanuar 2011
    18. "AL-QAEDA'S ANTI-BLACK RACISM". FrontPage Magazine. 4. veebruar 2013. Vaadatud 16. juuli 2015.[alaline kõdulink]
    19. "African Terrorist Groups Starting to Cooperate, U.S. Says". Bloomberg Businessweek. 25. juuni 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2014.
    20. Corera, Gordon (14. jaanuar 2013). "Islamists pose threat to French interests in Africa". BBC. Vaadatud 20. jaanuar 2013.
    21. "Al-Qaeda now has a united front in Africa's troubled Sahel region". Newsweek. 3. märts 2017. Vaadatud 4. märts 2017.
    22. "THE GSPC Newest Franchise in Al-Qa'ida's Global Jihad". Combating Terrorism Center. 2. aprill 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2014. Vaadatud 10. juulil 2019.
    23. Steinberg, Guido; Isabelle Werenfels (november 2007). "Between the 'Near' and the 'Far' Enemy: Al-Qaeda in the Islamic Maghreb". Mediterranean Politics. 12 (3): 407–13. DOI:10.1080/13629390701622473.
    24. "Brand al-Qaeda". Sydney Morning Herald. 28. jaanuar 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2007.
    25. Lake, Eli (20. jaanuar 2009). "Al Qaeda Bungles Arms Experiment". Washington Times. Lk 1.
    26. Nossiter, Adam; Baume, Maïa de la (13. detsember 2012). "Kidnappings Fuel Extremists In West Africa". The New York Times. Lk A1. Vaadatud 13. detsember 2012.
    27. Sidibé, Kalilou (august 2012). "Security Management in Northern Mali: Criminal Networks and Conflict Resolution" (PDF). Institute of Development Studies. Vaadatud 17. märts 2014.
    28. Aronson, Samuel (28. aprill 2014). "AQIM's Threat to Western Interests in the Africa's Sahel". Combating Terrorism Center Sentinel (CTC), West Point. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. mai 2014. Vaadatud 10. juulil 2019.
    29. "ICCT". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2014. Vaadatud 21. november 2014.
    30. "Mali extremists join with al-Qaida-linked North Africa group". Associated Press. 4. detsember 2015. Vaadatud 4. detsember 2015.[alaline kõdulink]
    31. "Al Qaeda confirms Abou Zeid killed in Mali". Inquirer. Nouakchott. AFP. 4. märts 2013. Vaadatud 10. märts 2013.
    32. "Africa – AQIM confirms Zeid died in Mali battle". France 24. Vaadatud 21. november 2014.
    33. "Terrorism Bulletin Says Highlighting Al Qaeda Racism Could Deter African Recruits". ABC News. 24. juuli 2010. Vaadatud 16. juuli 2015.
    34. "Jihadist recruiters cast wide net in West Africa". AFP. 18. märts 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2016. Vaadatud 16. aprill 2016.
    35. "Orphans of the Sahara, part three, from minute 38:29". Al Jazeera. 23. jaanuar 2014.
    36. "Rewards for Justice - Wanted". US State Deptartment. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2016. Vaadatud 19. detsember 2016.