Alessandro Specchi
Alessandro Specchi (1666 või 1668 Rooma - 16. november 1729 Rooma) on vase graveerija, arhitekt ja linnaplaneerija Itaalias.[1] Tema varase elu üksikasjadest on vähe teada ja lapsepõlve kohta puuduvad andmed.[2] Tema põhistiil oli itaalia barokk.[3]
Varajane kunst
[muuda | muuda lähteteksti]
Teadaolevalt õppis ta arhitektuuri ja selle iseärasusi Carlo Fontana juures. Nad õppisid tema stuudios Roomas[4], kuna Carlo Fontana elas pärast Milanost kolimist alates 1653. aastast juba Roomas. Teadaolevalt õppis Fontana stuudios lisaks Specchile väga erinevaid õpilasi nagu Matteo Sassi, Filippo Juvara, Nicolo Michetti ja teised.[5] Alessandro Specchit võib pidada üheks Carlo Fontana silmapaistvamaks õpilaseks. Alates 1684. aastast on noor graveerija loonud oma arhitektuurseid graveeringuid, see tähendab, et nii noorelt oli ta Fontana ateljees. Sel ajal oli ta vaid 16-aastane. Näiteks aitas Specchi oma õpetajat Rooma kabeli ehitamisel. Püha Fabiani kabel ehitati 1706. aastal.[4] Et Specchi oli Fontana poolt kõrgelt hinnatud, tõestab seegi, et Carlo Fontana suutis oma 1697. aastal loodud gravüüri põhjal kujundada Peetri kiriku fonti. Selles projektis võistles Fontana Marattiga ja võitis.[5]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1708. aastal suri Specchi õpetaja ja arhitekt Carlo Fontana. Alessandro otsustas oma tööd jätkata koos ülejäänud õpilastega.[5] Samuti soovis ta oma oskusi täiendada, et oma arhitekti karjääri edendada. Aastal 1711 astus ta Accademia si S. Luca.[4] Tema õpingud akadeemias kestsid üheksa aastat ja 1719. aastal heideti ta välja. Väljaarvamise põhjuseks on vaidlus uue põhikirja üle.[3] Täpselt aasta pärast väljaviskamist ja üheksa aastat pärast vastuvõtmist õnnestus Specсhiel kooli naasta. Ta võeti 1720. aastal tagasi akadeemiasse.[4]
Suurimad tööd
[muuda | muuda lähteteksti]Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Specchi edasine elu ja töö arenes väga kiiresti. Lisaks koostööle Carlo Fontanaga hakkas ta saama ka muid tellimusi. See juhtus pärast seda, kui ta liitus kogudusega Virtuosi al Pantheon.[4] See kogudus näitas talle uusi valdkondi ja võimalusi, mida saaks rakendada oma kunstivaldkonnas ehk siis arhitektuuris.[3] Juba järgmisel, 1703. aastal, aastal oli Specchi Tribunale delle Strade arhitekt ehk teede arhitekt. Pärast sellist tellimust sai noor ja arenev arhitekt paavst Clement XI ülesande. Tema tellimuse järgi oli vaja Porto di Ripetta projekteerida, mis sai valmiks juba 1704. aasta mai kuus.[4] Mõned allikad annavad teavet, et Specchi alustas muuli kallal tööd umbes aastatel 1703–1704 ja lõpetas selle aastatel 1705–1706.[3] Kai asus Tiberi jõe ääres, mis voolab läbi Rooma linna kesklinna. Kail oli suur tähtsus, kuna see teenis viljakat ülemjooksu. Huvitav fakt on see, et töö materjaliks oli Colosseumi kivi, mis maavärina tõttu kokku varises. Muul hävis alles 19. sajandi lõpus, kuid seda projekti peetakse Alessandro Specchi suurimaks projektiks ja parimaks tööks.[4]
Alessandro Specchi üks suurimaid teoseid on ka Rooma Panteoni peaaltar. Noor arhitekt ise kavandas ja ehitas Panteoni juba 1715. aastal. Pole teada, kas see oli jälle paavst Clement XI tellimus, kuid see ehitati tema ajal. Selle pühitses aga juba 10 aastat hiljem ehk 1725. aastal sisse teine paavst Benedictus XIII. Specchi kasutas ehitamisel marmorit ja altarit ümbritsevad sambad. Struktuur ei olnud uus, see ehitati keskajal, umbes 15. sajandil, kuid Specchi tegi selle ümber. Arhitekt ise eemaldas palju elemente. Keskajast jäi alles vaid Neitsi Maarja kujutis, mida kujutati tahvlil. Altar hävis, õigemini taastati 20. sajandil. See oli fašistide aeg Itaalias. Nüüd on võimatu näha jälgi Alessandro Specchi enda loomingust. Specchi loodud hoone plaanist on säilinud vaid joonis.[6]
Gravüürid
[muuda | muuda lähteteksti]Alessandro Specchi gravüürid olid kõrgelt hinnatud. Alates 1687. aastast (mõnes allikas aastast 1684) hakkas ta juba Carlo Fontana ateljees õppides varustama oma graveeringuid. Mõned tema gravüürid avaldati 1694. aastal “II Tempio Vaticano e sua origine”. See oli tema väljaanne.[3] Giovanni Giacomo de' Rossi ja tema poeg Domenico de’ Rossi olid Alessandro Specchi kui graveerija vastu väga huvitatud. Just nemad hakkasid avaldama noore graveerija töid aastatel 1684–1721. Näiteks avaldati Quarto libro del nuovo teatro di palazzi di Roma teoses 52 Specchi gravüüri. Nüüd saab Calcografia Nazionale instituudist noore arhitekti originaalseid gravüüre leida. Instituut asub Roomas. Domenico de Rossi avaldas 18. sajandi esimesel poolel ka Rooma linna arhitektuurse plaani. Ta koostas selle Alessandro Specchi loodud gravüüridest. Kokku kasutas ta koguni 286 gravüüri. Tema töö kandis nime "Studio d’architettura civile”.[4] See raamat ilmus Alessandro Specchi enda kulul. See raamat koosnes kolmest köitest ja seda peeti nii Specchi kui ka de Rossi noorema üheks suurimaks teoseks. Raamatus teksti ei olnud, lehtedel olid ainult arhitekti graveeringutega pildid. See raamat on Specchi karjääri suurim allikas.[2]
Elu lõpp
[muuda | muuda lähteteksti]Itaalia arhitekti surmast on vähe teada. Aastal 1725 kukkus tema karjäär läbi. Sel aastal töötas ta ühe projekti kallal. Selle töö lõpetas juba Antonio Canevari. Tema ebaõnnestumine mõjutas oluliselt Alessandro tervist ja 1728. aastal haigestus Specchi tõsiselt. Sel põhjusel müüs ta mõned oma projektid Filippo Raguzzinile. 1729. aastal suri Alessandro Specchi, tõenäoliselt oli põhjuseks tõsine haigus.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Saur, K. G. (2009). Allgemeines Künstlerlexikon. Bio-bibliographischer Index A-Z 2., erweiterte und aktualisierte Ausgabe (saksa) (11 trükk). München: Leipzig. Lk 362.
- ↑ 2,0 2,1 Ashby, Thomas (12. jaanuar 1927). "ALESSANDRO SPECCHI: Illustrated". Liverpool University Press. Lk 237. Vaadatud 17. november 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 de Gruyter, Walter (2019). Allgemeines Künstlerlexikon. Die Bildenden Künstler aller Zeiten und Völker (saksa) (105 trükk). Berlin: CIHA. Lk 216-217.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Turner, Jane (1996). The Dictionary of Art (inglise) (29 trükk). New York: Oxford University Press. Lk 373-374.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Saur, K. G. (2004). Allgemeines Künstlerlexikon. Die Bildenden Künstler aller Zeiten und Völder (saksa) (42 trükk). München: Leipzig. Lk 139, 141.
- ↑ Marder, Tod A. (jaanuar 1980). "Specchi's High Altar for the Pantheon and the Statues by Cametti and Moderati". JSTOR. Lk 30-31. Vaadatud 18. november 2024.