Mine sisu juurde

Antigua ja Barbuda

Allikas: Vikipeedia

Antigua ja Barbuda


inglise Antigua and Barbuda
Antigua ja Barbuda asendikaart
Juhtlause Each Endeavouring, All Achieving
Riigihümn Fair Antigua, We Salute Thee
Pealinn Saint John's
Pindala 440 km² Muuda Vikiandmetes
Ametlikud keeled inglise
Rahvaarv 101 489 (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 230,5 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Charles III
Kindralkuberner Rodney Williams
Peaminister Gaston Browne
Iseseisvus 1. november 1981
SKT 1,532 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 14 803 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Ida-Kariibi dollar (XCD)
Ajavöönd AST (maailmaaeg −4)
Tippdomeen .ag
ROK-i kood ANT
Telefonikood 1 268

Antigua ja Barbuda on saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Väikestes Antillide saarestikus.

Riik kuulub Briti Rahvaste Ühendusse.

Riigi nimi "Antigua ja Barbuda" tuletub hispaania keelest ja koosneb kahest osast, mis osutuvad riigi kahele suurimale saarele. Sõna "antiguo" tähendab antiikset ja selle pani suurimale saarele nimeks Christoph Kolumbus Sevilla katedraalis asuva neitsi Maarja (Santa Maria la Antigua) ikooni järgi. Sõna "barbuda" ('habetunud') iseloomustas kas vanu viigipuid või habetunud kohalikke elanikke.

Antigua ja Barbuda asub Väikestes Antillides Tuulealuste ja Tuulepealsete saarte piiril. Riigist lõunasse jääb Prantsusmaale kuuluv Guadeloupe (alasid eraldab Guadeloupe'i väin), edelasse jääb Suurbritanniale kuuluv Montserrat, läände jääb Saint Kitts ja Nevis ning loodesse Prantsusmaale kuuluv Saint-Barthelemy.[4] Riigist idas on Atlandi ookean ja läänes Kariibi meri.

Riigi rannajoone kogupikkus on 153 kilomeetrit. Maismaa pikimad vahemaad asuvad Antigua saarel, kust põhjast lõunasse on 22,4 kilomeetrit ja idast läände 14,4 kilomeetrit.[5]

Antigua ja Barbuda kaart

Riik koosneb kahest suuremast asustatud saarest (Antigua lõuna pool ja Barbuda põhja pool) ning hulgast väikestest asustamata saartest, millest Redonda asub suhteliselt eraldi, Antiguast 40 kilomeetrit lääneedelas, märksa lähemal Nevisele ja Montserratile, mille vahel ta asub.[4] Riigi suurim saar on Antigua, pindalaga 280 km². Barbuda pindala on 161 km² ja Redonda saarel 1,3 km². Riigi saared on vulkaanilise tekkega.

Riigi kõrgeim tipp on Antigua edelaosas asuv 402 meetri kõrgune Mount Obama, mis 4. augustil 2009 nimetati USA presidendi Barack Obama järgi ümber. Teised Antillides asuvad riigid on valdavalt kõrgema mäetipuga.[4]

Riigi rannajoon on mitmekesine. Barbuda rannikul leidub korallriffe.[4]

Mets hõlmab 22,3% riigi pindalast.[6] Riigi looduses leidub 1158 liiki kõrgemaid taimi.[7]

Riigis leidub 3 liiki kahepaikseid: Eleutherodactylus johnstonei, Eleutherodactylus martinicensis ja aaga (Rhinella marina).[8]

Riigis leidub 21 liiki roomajaid, kellest 10 liiki on endeemsed.[7][9]

Riigis on registreeritud 185 linnuliiki, neist endeemne on barbuda säälik (Setophaga subita).[10]

Imetajaid leidub looduses 8 liiki.

Riigis valitseb troopiline kliima. Vihmaperiood kestab septembrist novembrini. Aastane sademetehulk küündib 990 mm. Riigi ööpäevane keskmine temperatuur on +27 °C. Saari tabavad keskmiselt korra aastas orkaanid. Kuna riigis puuduvad mageveekogud ja allikaid on vähe, ähvardavad saari sageli põuad.

Antigua ja Barbuda riigikord on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Suurbritannia kuningas Charles III, kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.

Seadusandlik võim kuulub 2-kojalisele parlamendile. Senati 17 liiget määrab ametisse kindralkuberner. Esindajatekoja 17 liiget saavad ametisse valimiste järel 5 aastaks. Viimased valimised peeti 21. märtsil 2018, mille tulemusena sai Antigua ja Barbuda Tööpartei Esindajatekojas 15 kohta, Ühendatud Progressiivne Partei 1 ja Barbuda Rahvapartei samuti 1 koha.

Praegune põhiseadus jõustus 31. oktoobril 1981. Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaade Antigua ja Barbuda pealinnale Saint John'sile

Antigua ja Barbuda jagunevad valdadeks (parish) ja sõltkondadeks (dependency). Sõltkonnad on Barbuda ja Redonda saar. Riigi pealinn on Saint John's.

Antigua saar jaguneb kuueks vallaks:

Antigual ja Barbudal elas 2006. aasta seisuga 72 000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus oli 184 in/km². Enamik rahvastikust on Aafrika päritoluga.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 85 567 elanikku, kellest 40 986 olid mehed ja 44 581 naised. 68,5% rahvastikust oli sündinud Antigual ja Barbudal, 30,2% mujal. Seejuures 3710 elanikku oli pärit Guyanast ja 3333 elanikku Jamaicalt. 8,7% rahvastikust oli omandanud kõrghariduse.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli 17,6% rahvastikust anglikaanid, 12,4% adventistid ja 12,2% nelipühilased.

Riigikaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi kaitsevõime tagavad Antigua ja Barbuda Kuninglikud Kaitsejõud. Riigis puudub ajateenistuskohustus. Kaitsejõudude tegevteenistuses on 170 isikut, lisaks on 75 isikut reservis.[11]

Kaitsejõudude koosseisus on 1. Antigua ja Barbuda rügement, toetuspataljon, rannavalve ja kadetikorpus.[12]

Antigua ja Barbuda sõdurid osalesid 1983 USA invasioonis Grenadale, 1990 Trinidadi ja Tobago riigipöördekatse järgses poliitilise olukorra taastamises ja 1995 Haitil.

Antigua ja Barbuda tähtsaim majandusharu on tänapäeval turism, mis hõlmab 60% riigi sisemajanduse kogutoodangust.[6] Varem sõltus Antigua majandus suhkruroo kasvatusest. Barbuda elanikud tegelesid kalapüügiga. Riigi majandust tabas tõsiselt 2008 Suur majandussurutis. Teised olulised majandusharud on ehitussektor ja kergetööstus.

Riigi teede kogupikkus on 1170 kilomeetrit, millest kattega teid on 386 kilomeetrit. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus. Riigis on 3 lennuvälja. Peamine sadam on Saint John's.

Antigua asustati ürgajal küttidest ja korilastest indiaani hõimu sibonite poolt. Radiosüsinikumeetodil on kindlaks tehtud, et saarte asustamine toimus umbes 3100 aastat eKr.

Nendele järgnesid aravakkide hulka kuuluvad saladoidid, kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva Venezuelast, Orinoco alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuni Puerto Riconi 4. ja 5. sajandil eKr tõid saladoidid saarele põllumajanduse. Nad kasvatasid maisi, maguskartulit, tšillipipart, guajaave, tubakat, puuvilla ja kuulsaid antigua musti ananasse.

Enamik aravakkidest lahkus Antigualt 1100. aasta paiku. Saare hõivanud kariibid ehitasid paremaid laevu ja neil olid paremad relvad. See võimaldas neil vallutada enamiku Kariibi mere saarte aravaki kogukondadest. Mõned aravakid võeti orjaks, aga kariibid harrastasid ka inimsöömist.

Antiguat kutsusid aravakid Wa'ladli. Tänapäeval nimetavad kohalikud saart Wadadli. Kariibide keeles oli saare nimi arvatavasti Wa'omoni.

Kolumbus jõudis Antigua saarele 1493, mille ta nimetas Sevilla katedraalis asuva ikooni järgi Santa Maria la Antiguaks. Hispaanlased ei koloniseerinud saart, sest seal polnud palju joogivett, küll aga sõjakaid kariibe.

Euroopast ja Aafrikast toodud haigused, alatoitlus ja orjus tapsid lõpuks peaaegu kõik Kariibi saarte pärismaalased. Arvatavasti suri neid kõige rohkem rõugetesse. Osa ajaloolasi usub, et suurt osa mängis orjuse põhjustatud stress. Teised usuvad, et väljasuremist soodustas tärkliserikas ja valguvaene dieet, sest indiaanlased olid harjunud rikastama oma toidulauda valgurikaste mereandidega, aga pärast orjastamist nad enam mereande ei saanud.

Inglismaa asustas Antigua 1632 ja Barbuda 1684. Saartele asutati suhkrurooistandused, mis põhinesid orjatööjõul. 1666 vallutas saared Prantsusmaa, kuid pidi samal aastal sealt lahkuma. Orjus keelustati Antigual ja Barbudal 1834.

1. novembril 1981 sai Antigua ja Barbuda iseseisvaks Rahvaste Ühenduse koosseisus. Riigipeaks jäi endiselt Elizabeth II. Riigi esimene peaminister oli Antigua Tööpartei liider Vere Bird, kes oli seda ametikohta (mitme nimetuse all ja pausiga 19711976) täitnud juba aastast 1960. Bird lahkus sellelt kohalt 83-aastaselt 1994, ja pärast seda oli kuni 2004. aastani peaminister tema poeg Lester Bird. Ühendatud Progressiivne Partei võitis 2004 ja 2009 parlamendivalimistel. Antigua Tööpartei saavutas Esindajatekojas enamuse 2014. aasta parlamendivalimistel.

Esimene kindralkuberner oli kuni 1993. aastani Wilfred Jacobs, teine kindralkuberner kuni 2007. aastani James Carlisle ja kolmas kuni 2014. aastani Louise Lake-Tack. Praegu on kindralkuberner Rodney Williams.

Eesti suhted Antigua ja Barbudaga

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõlmis Antigua ja Barbudaga diplomaatilised suhted 4. juunil 1993.

Eesti jalgpallikoondis pidas 22. novembril 2016 sõprusmängu Antigua ja Barbuda jalgpallikoondisega.

Antigua ja Barbudas kehtib 5–16-aastaste koolikohustus. Põhikool kestab 7 aastat, keskkooli madalam aste 3 ja kõrgem aste 2 aastat.

Riigis võimaldavad kõrgharidust omandada 1982 asutatud Antigua Terviseteaduste Ülikool ja 1972 loodud Antigua Riiklik Kolledž.

Antigua ja Barbuda kultuur on kujunenud valdavalt lääneaafrika ja briti kultuuri mõjul. Riigi populaarsemad muusikastiilid on kalüpso ja soca.

Riigi suurim raamatukogu on Antigua avalik raamatukogu. 1747 valminud koloniaalaja kohtumajas asub riigi rahvusmuuseum.

Riigi elanike populaarsemad spordialad on kriket ja jalgpall. Antigua ja Barbuda jalgpallikoondis kohtus 2016. aastal Eesti jalgpallikoondisega. Riigi suuremad staadionid on 12 000 pealtvaatajat mahutav Antigua Recreation Ground ja 10 000 pealtvaatajat mahutav Sir Vivian Richardsi staadion.

Antigua ja Barbuda sportlased võistlesid esimest korda 1976. aasta suveolümpiamängudel Montréalis. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud.

  1. https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/antigua-and-barbuda/summaries/#people-and-society, vaadatud 4.08.2023.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Suur maailma atlas, lk. 134
  5. Ülevaade riigist.
  6. 6,0 6,1 "USA Luure Keskagentuuri ülevaade". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2017. Vaadatud 23. aprillil 2017.
  7. 7,0 7,1 Ülevaade riigi loodusest.
  8. Kahepaiksete andmebaas. Antigua ja Barbuda.
  9. Antigua ja Barbuda endeemsed liigid.
  10. Denis Lepage. Avibase. Antigua and Barbuda.
  11. David Wragg. "The World Sea Power Guide". Pen & Sword Maritime. 2012.
  12. "Antigua ja Barbuda Kuninglike Kaitsejõudude koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. veebruar 2020. Vaadatud 23. aprillil 2017.