Aprikoos

Aprikoos on aprikoosipuu vili. See on luuvili, sarnaneb virsikuga, kuid on palju väiksem. Vili on pisut sametine, kollane kuni onranžikaspunane, punakate põskedega. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 4–20% vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6–12%. Peamine suhkur on sahharoos. Pektiinaineid leidub viljas 0,1–1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosil karoteeni (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili.

Aprikoosid on magusad ja mahlased, neid süüakse värskelt, neist tehakse marmelaadi, mahla ja ka kuivatatakse. Tervelt kuivatatud aprikoose kutsutakse urjukiks, poolitatud ja ilma luuta kuivatatuid kuragaaks.

Luuseemneid kasutatakse mandli aseainena kondiitritööstuses, ka valmistatakse neist mandliõli asendajat marmotiõli.

Tavaliselt tehakse martsipani kahest osast mandleist ja ühest osast suhkrust, lisatakse kartulitärklist. Kui selles retseptis mandlid asendada aprikoosi- või virsikuseemnetega, siis saadakse martsipani asendaja persipan.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2012. aastal toodeti maailmas 3,96 miljonit tonni aprikoose ja aprikoosiistandike kogupindala oli 0,49 miljonit hektarit.^[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,31 g).^[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal^[1]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Türgi	795 768	20,1
Iraan	460 000	11,6
Usbekistan	365 000	9,2
Alžeeria	269 308	6,8
Itaalia	247 146	6,2
Pakistan	192 500	4,9
Prantsusmaa	189 711	4,8
Maroko	122 405	3,1
Hispaania	119 400	3,0
Egiptus	98 772	2,5
Maailm kokku	3 956 640	100

Toitained^[2]
Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	86,35	g
Kalorsus	48	kcal
Valgud	1,40	g
Lipiidid	0,39	g
Naatriumkarbonaat	0,75	g
Süsivesikud	11,12	g
Sahharoos	5,87	g
Glükoos	2,37	g
Fruktoos	0,94	g
Maltoos	0,06	g
Kiudained	2,0	g

Toiteelemendid^[2]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	13,0	mg
Raud (Fe)	0,39	mg
Magneesium (Mg)	10,0	mg
Fosfor (P)	23,0	mg
Kaalium (K)	259,0	mg
Naatrium (Na)	1,0	mg
Tsink (Zn)	0,20	mg
Vask (Cu)	0,078	mg
Mangaan (Mn)	0,077	mg
Seleen (Se)	0,1	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[2]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	10,0	mg
B₁	0,03	mg
B₂	0,04	mg
B₃	0,60	mg
B₄	2,8	mg
B₅	0,24	mg
B₆	0,054	mg
E	0,89	mg
A	96,0	μg
β-karoteen	1094	μg
α-karoteen	19	μg
β-krüptoksantiin	104	μg
Folaadid	9,0	μg
Luteiin+ zeaksantiin	89,0	μg
K	3,3	μg

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 03.01.2010.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.

Välislingid

Jaya Sehgal, Dr.P.Siddheswaran. Dr.K.L.Senthil Kumar ja Mrs. T. Karthiyayini, Anti-tubercular Activity of fruits of Prunus armeniaca (L.), International Journal of Pharma and Bio Sciences V1(2)2010

[fao-1] 1,0 ^1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 03.01.2010.

[toit-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 03.01.2010.

[1]

[2]