Batu-khaan
|
See artikkel räägib valitsejast; Indoneesia linna kohta vaata artiklit Batu (Indoneesia) |
Batu-khaan (umbes 1205–1255) oli mongoli valitseja ja Kuldhordi rajaja. Ta oli Tšingis-khaani pojapoeg.
Mongolite sõjakäik Venemaale
[muuda | muuda lähteteksti]1235. aastal asus arvatavasti 20 000–40 000-meheline mongolite sõjavägi Karakorumist teele, liikudes tärkava rohu järel läbi praeguse Kasahstani, edasi üle Volga jõe ja hävitas järgmisel aastal Volga bulgaaride riigi. Eelneva mongolite sõjakäigu ajal, 1223. aastal peale võidukat Kalka lahingut, olid bulgaarid mongolite väge peale Volga ületamist rünnanud ning neid võitnud.
1237. aastal alustasid mongolid rüüsteretke Venemaale ja vallutasid esmalt Rjazani linna. Samal aastal põletati maha ka Moskva ja Kolomna. Veebruaris 1238 piirati sisse Vladimiri linn, mis kolme päeva pärast vallutati ja maha põletati. Seejärel jagas Batu-khaan oma väe osadeks, mis hävitasid veel 14 vene linna, sealhulgas Tveri ja Rostovi. 1238. aastal käis ta Krimmis ja Mordvas rüüsteretkel, et kindlustada enne polovetside ründamist tagalat. Viimased leidsid varjupaiga Ungaris. 1240. aastal vallutasid mongoli väed Kiievi.
Mongolite rüüsteretkest jäid puutumata need vene vürstiriigid, kes ei osalenud Kalka lahingus polovetside ja merkiidide liitlastena, välja arvatud need vürstiriigid, millest tuli sõjaväel läbi minna. Paljud vene linnad maksid mongolitele ja pääsesid vallutamisest.
Mongolite sõjakäik Euroopasse
[muuda | muuda lähteteksti]Edasi tungisid Batu-khaani väed kolmes osas Euroopasse. Üks osa vallutas Poola, purustades Sileesia hertsogi ja Saksa ordu ühendväed. Teine osa ületas Karpaadid ja kolmas osa liikus Doonau kallast mööda Ungarisse, kus purustas 1241. aasta aprillis Muhi lahingus Ungari kuninga Béla IV väed. 1242. aasta alguses tungisid Batu-khaani väed Austriasse ja Dalmaatsiasse. Mongolite väkke kuulusid ka värvatud liitlasväed Venest ning alistatud stepirahvad.
1242. aasta alguseks olid Batu-khaan ja tema väepealik Subutai saavutanud oma retke eesmärgi – polovetsid (kes olid liitunud mongolite verivaenlaste merkiididega) olid purustatud ning kadusid edaspidi ajaloo areenilt. Batu-khaanini jõudis teade suurkhaan Ugedei surmast ning mongoli väed otsustasid tagasi kodumaale pöörduda. Batu-khaanile jäi asutatud Kuldhordi vaid 1000–4000 mongoli sõjameest.
Batu-khaani konflikt järgmise suurkhaani Güyük-khaaniga sundis teda otsima liitlast Venemaalt. Selleks sai Aleksander Nevski, kes lootis mongolite abiga ellu viia oma poliitilisi ambitsioone. Pärast rüüsteretke aastatel 1237–1238 tungisid mongolid järgmisel korral Põhja-Venemaale alles Aleksander Nevski kutsel, tema poliitilisi vastaseid kõrvaldama. Nevski sõlmis Kuldhordiga lepingu, mille kohaselt maksis ta mongolitele nende abi eest. Hiljem muutus see maks juba Kuldhordi-poolseks nõudeks.
1242. aastal rajas Batu-khaan Volga alamjooksule oma pealinna Sarai. Pärast tema surma sai Kuldhordi valitsejaks Batu-khaani poeg Sartak, kes jätkas Aleksander Nevski liitlasena Batu-khaani poliitikat.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vassili Jan, "Batu-khaan". Vene keelest tõlkinud Leo Metsar. Sari "Seiklusjutte maalt ja merelt", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, 436 lk
- "Viimase mere poole: Batu-khaani rada". Vene keelest tõlkinud Leo Metsar. Sari "Seiklusjutte maalt ja merelt", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, 324 lk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Batu-khaan – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
