Calixtus I

Calixtus I
Valitsemisaja algus	217
Valitsemisaja lõpp	222
Eelkäija	Zephyrinus
Järeltulija	Urbanus I
Sünnikoht	Rooma

Calixtus I (ka Callistus I) valitses 217–222. Ta oli 16. paavst. Tema ajal tekkis Rooma koguduses esimene kirikulõhe. "Liber Pontificalise" järgi sai ta ametisse 221. aastal, olles ametis 6 aastat 2 kuud ja 10 päeva, Julius Africanuse andmetel aga sai ta ametisse Rooma keiser Elagabaluse esimesel valitsemisaastal.

Calixtus I oli "Liber Pontificalise" järgi roomlane, pärinedes Urberavennatio linnaosast (regio). Tema isa nimi oli Domitius.

Tema tegemistest on teada tema vastaste Tertullianuse kirjade ja presbüter Hippolytuse "Philosophymena" kaudu.

Calixtus oli enne kiriku teenistusse asumist ori, kelle peremeheks oli Rooma keisri õukonda kuuluv kristlasest libertiin Carpophorus. Calixtus juhtis tema panka, kuid see läks pankrotti, mille tulemusena said kristlastest hoiustajad tõsist kahju. Calixtus põgenes teda ähvardava karistuse eest, kuid peremees järgnes talle. Kui Portos laevale minev Calixtus nägi laevale lähenevas paadis Carpophorust, hüppas ta merre. Ta tõmmati merest välja, peremees andestas talle ja hoiustajad, kes lootsid saada osa kaotatud rahast tagasi, soovisid tema vabastamist.

Calixtust süüdistati varsti sünagoogis lärmamises ja ta saadeti Sardiinia kaevandustesse sunnitööle, kust ta vabanes paavst Victor I eestkostel. Seejärel elas ta mõnda aega Anzios, saades paavstilt kindlat rahalist sissetulekut. Järgmine paavst Zephyrinus kutsus ta tagasi Rooma, kus Calixtusest sai ülemdiakon ja paavsti nõunik. Ta administreeris Zephyrinuse ajal alamvaimulikkonda ja ta oli Appiuse tee ääres asuva kristlaste kalmistu kuraator. See kalmistu kandis hiljem tema nime.

Pärast Zephyrinuse surma valiti suurte praktiliste kogemustega ja võimeka organisaatorina tuntud Calixtus paavstiks, kuid radikaalne Hippolytus, kes lootis saada ise valituks või vähemalt mõne sellise isiku valimist paavstiks, kellel oleks piisavalt teoloogilisi teadmisi, ei tunnustanud tema valimisi, mistõttu Hippolytus valiti oma toetajaskonna poolt vastupaavstiks. Hippolytuse süüdistuste järgi tugines Calixtuse varasem edu eelkõige Zephyrinusele pakutud altkäemaksudele, kuid tema väiteid ei pea kirikuloolased usutavaks. Ka ei peeta õigustatuks Hippolytuse väidet, nagu oleks Calixtus teda süüdistanud diteismis. Nii tekkis esimene skisma katoliku kiriku ajaloos.

Erinevalt traditsionalistlike vaadetega Hippolytusest soosis Calixtus I universaalsemat kirikut, mis Hipploytuse meelest tooks kirikusse suured rahvamassid. Kuigi Hippolytus süüdistas Calixtust modalismis, pole sellel alust, kuna Calixtus ekskommunitseeris modalistide juhi Sabelliuse. Hippolytus ja Tertullianus taunisid Calixtust aga selles, et ta lubas mõrvu ja abielurikkumisi sooritanud kristlasi pärast meeleparandust uuesti osadusse. Calixtus leidis oma teguviisi õigustamiseks, et kirik on mõeldud kõikidele, see on koht nii "nisu kui sõkalde" jaoks (Mt 13:29) ja seega tuleks kristlastele, kes on pärast ristimist patustanud, võimaldada meeleparandust. Ta võrdles kristlaskonda ka "puhaste ja roojaste loomadega Noa laeval" (1 Ms 6:19). See on esimene teadaolev fakt, kus paavst kasutas piiblitsitaate oma vaadete kinnitamiseks kiriku mudeli kohta. Hiljem on tema väiteid seostatud ka Jeesus Kristuse ja Peetruse dialoogiga (Mt 16:18).

Hippolytuse süüdistuse järgi lubas Calixtus jääda ametisse ühel piiskopil, keda süüdistati rasketes pattudes. Calixtus olevat kavatsenud ordineerida mehi, kes olid olnud abielus kaks või kolm korda. Calixtus oli soosinud alamvaimulikkonna seas abielu, tunnustanud kõrgemast seisusest naiste abielu alamast seisusest meestega ja lubanud pärast meeleparandust kogudusse tagasi pöörduda inimestel, kes olid olnud mõne ketserliku sekti liikmed. Ta kehtestas pattude kahetsemise puhul absolutsiooni.

Ta sätestas "Liber Pontificalise" järgi kolm korda aastas paastumise teraviljatoodetest, veinist ja õlist.

Calixtus rajas "Liber Pontificalise" järgi Rooma Santa Maria in Trastevere basiilika. Talle on omistatud kahe kirja autorlus.

Ta ordineeris 16 presbüterit, 4 diakonit ja 8 piiskoppi.

Traditsiooni järgi tapeti Calixtus I Roomas puhkenud rahutuste käigus Trastevere piirkonnas, kus ta uputati kaevu. Tema märtrisurma kinnitab ka "Depositio Martirum". Calixtuse haud avastati 1960.

Calixtus I-t on kunstis kujutatud kaevu visatuna, veskikivi seotud kaela, või kujutatud lihtsalt kaela seotud veskikiviga. Tihti on tema juurde lisatud purskkaev.

Calixtus I on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus austatud märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 14. oktoober. Calixtus I on Todi ja hauakaevajate patroon.

Kirjandus

Karlmann Beyschlag: "Kallist und Hippolyt". "Theologische Zeitschrift" 20, 1964: 103–124.
Charles Brendan Daly: "The Edict of Callistus". "Studia Patristica" 3, 1961: 176–182.
Ignaz von Döllinger: "Hippolytus und Kallistus". Regensburg, 1853.
Ronald Heine: "The Christology of Callistus". "The Journal of Theological Studies" 49, 1998: 56–91.
J. N. D. Kelly: "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
"Liber Pontificalis".
Pietro Moretto: "De S. Callisto PP. et M. ejusque basilica". Roma, 1752.
Aldo Nestori: "La catacomba di Calepodio al III miglio dell'Aurelia vetus e i sepolcri dei papi Callisto I e Giulio I (I parte)". "Rivista di Archeologia Cristiana" 47, 1971, pp. 169–278.
Giovanni Nino Verrando: "La passio Callisti e il santuario della via Aurelia". "Mélanges de l'École Française de Rome. Antiquité" 96, 1984: 1039–1083.

Välislingid

Chapman, J. (1908). Pope Callistus I. In The Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company. Vaadatud 9. mail 2019 (inglise keeles)
Artikkel Calixtus I kohta. (inglise keeles)
Calixtus I kirjad.

Eelnev Zephyrinus	Rooma paavst 217–222	Järgnev Urbanus I