Eestlased Hiinas
Eestlased Hiinas on Hiinas elanud või elavad eestlased.
Eestlaste suurimad kogukonnad Hiinas on alates 20. sajandi algusest Mandžuuria (eeskätt Harbiini linn) ja Shanghai.
Esimese maailmasõja lõpul elas Mandžuurias umbes 50 eestlast. 1917 asutati William Rehni eestvõttel Mandžuuria Eesti Selts (tegutses kuni 1925). Pärast bolševike võimuletulekut Venemaal tõusis eestlaste arv Mandžuurias üle 300. 1919 asutati Harbiini Eesti Rahvuskomitee. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses elas Mandžuurias umbes 150 eestlast, neist Eesti kodanikke 2/3. 1934 taasasutati (1925 oli suletud Mandžuuria Eesti Selts) Harbiini Eesti Selts. 1935 rajati Harbiini Eesti Kaubandus-Tööstusbüroo, mille peaeesmärk oli leida Eesti päritolu kaupadele turg Kaug-Idas.[1]
1919 oli Shanghais eestlasi mitukümmend. 1919 asutati Shanghai Eesti Rahvuskomitee. 1920. aastate lõpul asutati Shanghai Eesti Selts ja lisaks asutati väike ettevõte Estica. 1920. aastate teisel poolel elas Shanghais 60-100 eestlast, sh 15 meremeest.[1]
Hiina eestlaste koguarv oli 1930. aastate keskel umbes 130, seejuures neist umbes 90 elas Shanghais, ülejäänud Tianjinis, Hongkongis, Pekingis ja teistes Hiina linnades. 1930. aastate majandusraskused Hiinas sundisid paljusid eestlasi sealt lahkuma; osa sõitis ka Eestisse.[1]
Tänapäeval tegutseb[küsitav] Hiinas Harbinis Harbini Eesti Selts ja Shanghais tegutseb Shanghai Eesti Selts. Peale selle on Facebookis grupid "Eestlased Hiinas" ja "Eestlased Pekingis" (vaata peatükki "Välislingid").
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Olaf-Mihkel Klaassen. Aasia ja Aafrika 1918-1945 ning kontaktid Eestiga. Tartu: Tartu Ülikooli üldajaloo kateeder. Lk 71-90
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Olaf-Mihkel Klaassen. Aasia ja Aafrika 1918-1945 ning kontaktid Eestiga. Tartu: Tartu Ülikooli üldajaloo kateeder. Lk 71-90