Iraani rahvad
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Iraani rahvad on ajalooline etniline-lingvistiline grupp, mida ühendab iraani keelte rääkimine. Nende ajalooline asuala on olnud peamiselt tänapäeva Iraanis ja erinevates Kesk-Aasia piirkondades nagu Tadžikistan, enamuses Afganistan, osaliselt Iraak, Türgi, Pakistan ja hajutatult Kaukasuse mäestik.
Nad kujunesid varasest indo-iraani unioonist hilisel pronksiajal, ja nad ilmusid ajalooareenile varasel rauaajal. Pärslased lõid 6. sajandil eKr Ahhemeniidide riigi, mil sküüdid domineerisid Euraasia steppe. Koos arvukate kunstiliste, teaduslike, arhitektuuriliste ja filosoofiliste saavutustega ning paljude kuningriikide ja impeeriumitega mis ületasid paljud antiikmaailma omad, olid iraani rahvad tihedates sidemetes kreeklaste, roomlaste, indialastega ja hiinlastega. Lisaks arvavad paljud õpetlased, et muistsed iraani rahvaste religioonid zoroastrism, mitraism ja manihheism mõjutasid filosoofiliselt kristlust ja judaismi. Varased iraani rahvad on esivanemateks paljudele tänapäeva iraanlastele.