Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Kõhuõõne areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Kõhulihased, mis paiknevad kõhuõõne eesseinas, kaitsevad kõhuõõnes paiknevaid elundeid ja koos diafragmaga kokku tõmbudes suurendavad nad kõhuõõne rõhku. Kõhuõõnes paiknevad elundid on magu, maks, sapipõis, kõhunääre, põrn, peensool, jämesool, neerud ja neerupealised.[1]
Kõhuõõne elundeid katab serooskelme.
Naisel ei ole kõhuõõs täiesti kinnine nagu meestel ja bakterid võivad sattuda kõhuõõnde tupe, emaka ja munajuhade kaudu.
Kõhuõõnde liikunud ained imenduvad vereringesse.[2]
Põletiku, südamepuudulikkuse jt haiguslike seisundite korral võib loomadel (sh inimestel) kõhuõõnde koguneda suures koguses ülemäärast kehavedelikku (kõhuõõnevedelikku), seda seisundit nimetatakse astsiidiks ehk vesikõhuks.
Kõhuõõneraseduse korral võib loode areneda ka kõhuõõnes.
Kõhuõõs võib olla mitmete kasvajavormide algkoldeks aga võib metastaseerudes ka metastaase anda.
Madudel (Colubridae, Lampropeltis getula californiae) võib kõhuõõnes ka lümfosarkoomi esineda.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Abdominal Cavity Organs, veebiversioon (vaadatud 19.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 336:2011.
- ↑ Jacobson ER, Seely JC, Novilla MN., Lymphosarcoma associated with virus-like intranuclear inclusions in a California king snake (Colubridae: Lampropeltis). Lühikokkuvõte, J Natl Cancer Inst. 1980 september ;65(3):577-83., veebiversioon (vaadatud 19.08.2014) (inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A01.1.00.051: Cavitas abdominis. Kõhuõõs
- Sissekanne Encyclopædia Britannica-s
- Primary Surgery: Volume One: Non-trauma. Chapter 8. The surgery of pregnancy, veebiversioon (vaadatud 19.08.2014) (inglise keeles)