Leida Loone
Leida Loone (kuni 1934. aastani Leida Rebane; 9. aprill 1911 Peterburi – 28. september 1969 Pangodi) oli eesti ajaloolane ja tõlkija.
Varasem elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]1920. aastal võttis perekond Eesti kodakondsuse ja tuli Tartusse. Isa suri 1921. aastal ja ema kolis koos nelja lapsega Riisiperre. 1922. aastal siirdus perekond Tallinna.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt oli ta Ajaloomuuseumi direktor.[1] Nõukogude võimud vangistasid ta koos teiste muuseumitöötajatega ja süüdistasid riigikukutamise kavatsuses. Talle määrati 3 aastat, kuid vabastati vähem kui aasta pärast (Sirje Annist 2002).[2] Aastatel 1947–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem töötaja, 1947–1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja, 1947–1955 Tartu Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja. Vallandati Tallinna Õpetajate Instituudist seni selgitamata motiividel.[3]
Aastatel 1955–1966 oli ta Eesti NSV TA Majanduse Instituudi vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil.[4]
1966. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Riiklikusse Ülikooli ning sai 1966 ajaloo-keeleteaduskonna parteiorganisaator[5] professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta Moskva Riikliku Ülikooli juures 1965).
Aastal 1969 hukkus ta liiklusõnnetuses.[6]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Leida Rebane. "Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912". Tartu 1932
- Inglise-Saksa suhted enne maailmasõda a. 1908-1912. Kultuuri ja teaduse teilt, 1932
- L. Rebane. Inglise-Saksa suhted enne Maailmasõda a. 1908-1912. – A. Anni jt (toim). Kultuuri ja teaduse teilt : mõtteid ja uurimusi Tartu Ülikooli 300-nda mälestusaasta puhuks. EÜS Veljesto koguteos, Tartu 1932
- Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883-1885. Tartu 1934
- Usuvahetuslik liikumine Läänemaal aa. 1883—1885. Ajalooline Ajakiri nr. 2,3,4 1933
- Revolutsioonide eeldusi. // Juhan Andre jt (toim). Võim ja vaim: album Eesti Üliõpilaste Selts "Veljesto" 20-ks aastapäevaks. Tartu 1940
- Leonid Brutus, Leida Loone (toim). Põhijooni majandusliku mõtte ajaloost Eestis XIX sajandil. Tallinn 1958
- Mõningaist Eesti ajalugu käsitlevatest uurimustest Rootsis. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 6 kd, 1957, nr. 3-4, lk 337–342
- Soome ja Eesti ühiskonnategelaste poliitilisest suhtlemisest Eesti rahvusliku liikumise päevil: (1860.-1880-ndate aastateni). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateaduste seeria, 8 kd, 1959, nr. 1, lk 19–40
- Лооне, Лейда. Аграрный вопрос в Эстонии в период обострения противоречий и кризиса феодального способа производства (1760–1820 годы). Doktoritöö autorefereraat, Moskva 1965
- Valner Krinal, Leida Loone, Ivo Soidra. "Majandusliku mõtte põhijooni kodanlikus Eestis (1920–1940)". Tallinn 1968
Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jack London. Kui loodus kutsub. Tartu 1932
- Herbert George Wells. Lühike maailma ajalugu. II, Keskaeg: Rooma allakäigust suurte avastusreisudeni. Tartu 1937 (uusväljaanne 1994)
- Herbert George Wells. Lühike maailma ajalugu. II, Uusaeg : usupuhastusest maailmasõjani. Tartu 1938 (uusväljaanne 1994)
- Herbert George Wells. Suur maailmasõda : selle järelaeg ja inimsoo tulevikusihid. Tartu 1932, 1939.
- Aleksandr Fadejev. Kaotus. Tallinn 1941, 1947
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Isa Aleksander Rebane oli rätsep, ema Emilie Rebane oli pedagoog. Tema vend oli kriminaalõiguse professor Ilmar Rebane.[7]
Tema abikaasa oli ajaloolane Nigolas Loone, nende poeg on filosoof Eero Loone.[8]
Tema lapselaps on politoloog Oudekki Loone.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sirje Annist (2002). "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". Tuna. Nr 3, lk 40–57.
{{netiviide}}: puuduv või tühi|url=(juhend) - ↑ Imby Jeletsky intervjuu Leida Antinguga:
- Imby Jeletsky (21. juuni 2007). "Jäljed jäävad tulevikku". Videvik. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2007. Vaadatud 7. veebruaril 2008.
- ↑ Anu Raudsepp (2007). "Ajaloo õpetamise korraldus Eestis eesti õppekeelega üldhariduskoolides. Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis". Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. Lk. 404 ja 408.
{{netiviide}}: puuduv või tühi|url=(juhend) - ↑ [1][alaline kõdulink]
- ↑ 5,0 5,1 Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "SUUR LUGU | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ Rein Kordes (14. november 2001). "Sahinad ajalookoridorides". Kesknädal. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2016. Vaadatud 15. veebruaril 2009.
- ↑ EE, 14. köide. Lk 254
- ↑ Rein Ruutsoo (28. mai 2005). "Eesti mõttekultuuri suursaadik". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2021. Vaadatud 7. veebruaril 2008.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Leida Loone. Edasi, 5. oktoober 1969 (nekroloog)
- Leida Loone. Tartu Riiklik Ülikool, 10. oktoober 1969 (nekroloog)
- Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 498
- Sirje Annist. "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". Tuna 3/ 2002. Lk 40–57
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
- Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
- Leida Loone Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Haud Tartu Maarja kalmistul