Mine sisu juurde

Leida Loone

Allikas: Vikipeedia

Leida Loone (kuni 1934. aastani Leida Rebane; 9. aprill 1911 Peterburi28. september 1969 Pangodi) oli eesti ajaloolane ja tõlkija.

Varasem elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

1920. aastal võttis perekond Eesti kodakondsuse ja tuli Tartusse. Isa suri 1921. aastal ja ema kolis koos nelja lapsega Riisiperre. 1922. aastal siirdus perekond Tallinna.

Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt oli ta Ajaloomuuseumi direktor.[1] Nõukogude võimud vangistasid ta koos teiste muuseumitöötajatega ja süüdistasid riigikukutamise kavatsuses. Talle määrati 3 aastat, kuid vabastati vähem kui aasta pärast (Sirje Annist 2002).[2] Aastatel 1947–1948 oli ta Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi vanem töötaja, 1947–1950 Tallinna Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja, 1947–1955 Tartu Õpetajate Instituudi ajalookateedri juhataja. Vallandati Tallinna Õpetajate Instituudist seni selgitamata motiividel.[3]

Aastatel 1955–1966 oli ta Eesti NSV TA Majanduse Instituudi vanem teaduslik töötaja. Aastal 1965 osales ta Münchenis rahvusvahelisel majandusajaloo konverentsil.[4]

1966. aastal sai ta ka doktorikraadi ajaloo alal. Seejärel naasis ta Tartu Riiklikusse Ülikooli ning sai 1966 ajaloo-keeleteaduskonna parteiorganisaator[5] professoriks (doktoritöö "Agraarküsimus Eestis feodaalse tootmisviisi vastuolude teravnemise ja kriisi perioodil (1760.–1820. aastad)" kaitses ta Moskva Riikliku Ülikooli juures 1965).

Aastal 1969 hukkus ta liiklusõnnetuses.[6]

Isa Aleksander Rebane oli rätsep, ema Emilie Rebane oli pedagoog. Tema vend oli kriminaalõiguse professor Ilmar Rebane.[7]

Tema abikaasa oli ajaloolane Nigolas Loone, nende poeg on filosoof Eero Loone.[8]

Tema lapselaps on politoloog Oudekki Loone.[5]

  1. Sirje Annist (2002). "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". Tuna. Nr 3, lk 40–57. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  2. Imby Jeletsky intervjuu Leida Antinguga:
  3. Anu Raudsepp (2007). "Ajaloo õpetamise korraldus Eestis eesti õppekeelega üldhariduskoolides. Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis". Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. Lk. 404 ja 408. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  4. [1][alaline kõdulink]
  5. 5,0 5,1 Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "SUUR LUGU | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  6. Rein Kordes (14. november 2001). "Sahinad ajalookoridorides". Kesknädal. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2016. Vaadatud 15. veebruaril 2009.
  7. EE, 14. köide. Lk 254
  8. Rein Ruutsoo (28. mai 2005). "Eesti mõttekultuuri suursaadik". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2021. Vaadatud 7. veebruaril 2008.
  • Leida Loone. Edasi, 5. oktoober 1969 (nekroloog)
  • Leida Loone. Tartu Riiklik Ülikool, 10. oktoober 1969 (nekroloog)
  • Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 498
  • Sirje Annist. "Ajaloomuuseumi protsess 1945–46. aastal". Tuna 3/ 2002. Lk 40–57

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]