Malaka poolsaar
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Malaka poolsaar (malai keeles Semenanjung Tanah Melayu) on poolsaar Aasia kaguosas, Indohiina poolsaare lõunaosa. Seda ka nimetatakse Kra poolsaareks poolsaare põhjaosas asuva Kra maakitsuse järgi.
Asukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Malaka poolsaart ümbritsevad läänest Tai laht, Lõuna-Hiina meri (lahutab poolsaart Kalimantanist), Johori väin (lahutab Singapurist), Singapuri väin, Malaka väin ja Andamani meri. Poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1127 km, suurim laius on 322 km, pindala on 131 300 km².
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Malaka poolsaare pinnamood on peamiselt mägine, poolsaare keskosas paikneb paralleelselt mitu mäeahelikku. Poolsaare lõunaosas muutuvad mäed kohati künklikuks tasandikuks. Kõige läänepoolseim Lariti mäeahelik on suhteliselt lühike. Peraki jõgi eraldab seda Keskahelikust, mis ulatub edasi lõuna poole ja lõpeb Melaka linna lähedal. Malaka poolsaare kõige kõrgem tipp on Tahani mägi (2190 m). Mäed koosnevad graniitidest, lubjakividest ja savikiltadest. Jõed on lühikesed aga veerohked. Suurte jõgede merre suubumisel tekkivad estuaarid. Malaka poolsaare pikim jõgi on Pahangi jõgi, mis voolab läänest itta ja suubub Lõuna-Hiina merre. Peraki jõgi saab aluse mägedes Tai piirilt ja voolab põhjast lõuna poole ning suubub Malaka väina.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]
Kliima on Malaka poolsaarel ekvatoriaalne. Kogu aasta jooksul õhutemperatuur kõigub 25–28 kraadi ulatuses. Mägedel kliima muutub jahedamaks. Sajab aasta jooksul enam-vähem sarnaselt, aga suvemussoonide tõttu sajab rohkem suvel.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Malaka poolsaare rannikul kasvavad kitsa ribana mangroovid. Mere ja jõgede kallastel kasvavad madalad nipa palmid, nende kohal kõrguvad viigipuud, puukujulised sõnajalad ja bambusepadrikud. Tasandikud ja mäenõlvade alumised osad on kaetud vihmametsadega. Metsades kasvavad peamiselt kaksiktiibviljaliste puude liigid, mis annavad hinnalist kõva puitu. Seda kasutatakse laevade ehitamisel ning parketi ja kalli mööbli valmistamiseks. Mägedes kasvavad igihaljad tammed, rododendronid ja kohalikud okaspuud.
Metsades kasvavad paljud tarbetaimed – banaanid, papaia, mangostanipuu, leivapuu, ingveripuu, rannikul kookospalmid. Malaka poolsaarel kasvatatakse kautšukipuud, mis toodi sisse Brasiiliast.
Loomastik on väga rikas. Poolsaarel elutsevad gibonid, makaagid, erinevad hirveliigid, metskitsed ja metssead (Malaka poolsaare aborigeenide lemmiktoit). Suurtest kabjalistest esinevad must-ninasarvik, banteg, aasia taapir ning elevandid, keda aga tööloomadena ei kasutata. Kiskjatest elavad metsades tiigrid, leopardid, mustad malai karud, punased hundid, mangustid. On palju linde. Jõgedes ja soodes elutsevad krokodillid. On palju madusid, kilpkonni ja sisalikke.
Inimasustus
[muuda | muuda lähteteksti]Malaka poolsaare idaosas asub Taman-Negara rahvuspark.
Malaka poolsaare põliselanikud on senoid ja semangid, kes räägivad austroaasia keeli.
Malaka poolsaar on jagatud mitme riigi vahel. Elanikke on järgmiselt:
- poolsaare loodeosa – Birma kõige lõunapoolseim osa (1,4 mln inimest);
- poolsaare kesk- ja kirdeosa – Tai lõunaosa (9,5 mln inimest);
- poolsaare lõunaosa – Malaisia lääneosa (19,6 mln inimest).