Merovingide kunst

Arheoloogiamuuseum 5. sajandil ehitatud Vienne'i Peetruse kirikus

Vaade Poitiers' Baptistère Saint-Jeanile lõunast

Üks Jouarre'i krüpti kapiteelidest, mille eeskujuks on olnud rooma komposiitkapiteel: äratuntavad motiivid on munavööt, pärlvööt, akantuselehed ja abakuseõis

Merovingide kunst on Frangi riigis Merovingide dünastia valitsusajal, 5.–8. sajandil loodud kunst. Kunstiperiood ühendas hilisantiigi, varakristliku kunsti ja bütsantsi kunsti, samuti rahvasterännuaja, keldi, kopti ja idamaade kunsti elemente, kuid ei pakkunud kunstiajaloos märkimisväärseid uuendusi. Merovingide kunsti iseloomustas germaani hõimude kunsti pärandina rikkalik abstraktne geomeetriline ornament ja külluslik dekoratiivsus, alates 5. sajandi lõpust kaob peaaegu täiesti inimfiguuri kujutamine, mis oli hilisantiigis veel tavaline.

Merovingide kunst paigutatakse eelromaani kunsti alla. Ajaliselt järgneb merovingide kunstile karolingide kunst.

Arhitektuur

Pärast Frangi riigi ühendamist Chlodovech I valitsuse alla oli peamine uus arhitektuurisuund kirikute, eelkõige kloostrikirikute ehitamine. Plaanilt järgisid need enamasti Rooma basiilikaid, kuid neis leidub ka Süüria ja Armeenia arhitektuuri mõjusid. Erinevalt Idamaadest ehitati peamiselt kivist. Tänapäeval on enamik sel perioodil ehitatud suuri kirikuid tugevasti ümber ehitatud ja Merovingide-aegne kavatis on nähtavale tulnud arheoloogilistel väljakaevamistel. Toursi piiskopi Gregoriuse kroonikas frankide ajaloost on Toursi piiskopi St Perpetuusi ajal (460–490) ehitatud St. Martini basiilika kirjeldus, mille järgi see oli üks kaunimaid Merovingide-aegseid kirikuid, milles oli 120 marmorsammast, idatornid ja palju mosaiike. On teada, et seal oli pühaku sarkofaag või relikviaar eksponeeritud nähtavana altari taga, mis oli uuendus võrreldes rooma tavadega. Ainuke tänapäevani säilinud kirik Merovingide ajast on 5.–6. sajandil ehitatud Peetruse kirik Vienne'is Isère'i departemangus.

Väiksematest hoonetest on säilinud mõned baptisteeriumid, mis jäid hilisematel ajalooperioodidel aktiivsest kasutamisest kõrvale ja pääsesid ümberehitamisest. Kolm kaheksanurkset baptisteeriumi Aix-en-Provence'is, Riezis ja Fréjusis on kaetud piilaritele toetuva kupliga, annavad tunnistust Süüria arhitektuuri mõjust (Riezi ristimiskabel on väga sarnane Izra Georgi kirikule Süürias). Erandlik on neliksiiru kujulise põhiplaaniga baptisteerium Venasque'is, Vaucluse'i departemangus. Poitiers' St-Jeani baptisteerium, ehitatud Rooma-aegse hoone varemetele, on täisnurkne hoone apsiididega kolmes küljes. On erinevaid seisukohti ses osas, kui palju on seal hilisemaid ümberehitusi, kuid Merovingide-aegsetena on kindlalt äratuntavad hoonet kaunistavad marmorkapiteelid.

Jälgi Merovingide arhitektuurist on säilinud mõnede kirikute krüptides, mis muutusid oluliseks kirikuhoone osaks seoses tugevneva pühakutekultusega. Säilinud Merovingide-aegsed krüptid on Seurinis Bordeaux's, Grenoble'i St. Laurenti kirikus (tänapäeval Grenoble'i arheoloogiamuuseum) ja 7. sajandi Jouarre'i kloostrikirikus.

Pildid

• 
  Fréjusi katedraali ristimiskabel
• 
  Fréjusi katedraali ristimiskabeli sisevaade
• 
  Riezi baptisteerium
• 
  Riezi baptisteeriumi kapiteelid ja kuppel
• 
  Venasque'i neliksiirukujulise, nelja apsiidiga ristimiskabeli sisevaade
• 
  Poitiers' baptisteeriumi sisevaade
• 
  Krüpt Grenoble'is
• 
  Vaade Jouarre'i kloostrikiriku krüpti

Muud kunstiliigid

Initsiaal Luxeuil' lektsionaarist, 16v

Autuni nn Gundohinuse evangeeliumi frontispiss, 12v, annab tunnistust iiri-anglosaksi käsikirjakoolkonna mõjust

Kala ja paabulinnuga initsiaal Autuni evangeeliumist (Autun ms3 175v)

Kullassepakunst

Olulisel kohal oli kullassepakunst, loodi palju väikesemõõtmelisi väärisesemeid, ehteid ja rõivaaksessuaare, aga ka religiooniga seotud artefakte, nagu liturgilised nõud (tuntuim näide Gourdoni aardeleid). Tänapäeval muuseumides leiduvad esemed on leitud hauapanustena, osa on kirikute varakambrites ja üht-teist teatakse kunagistest kullassepatöödest kaasaegsete kirjelduste järgi. Pinnatöötluses ja ornamentikas olid tuntavad rahvasterännuaegse loomastiili mõjud.

• 
  Türkiisi ja granaatidega kaunistatud liturgiline kullast karikas
• 
  Oterdisega (almandiinid ja türkiisid) kaunistatud kullast pateen
• 
  Kastrelikviaar, u 700. aastast
• 
  Kullast granuleeritud pitsatsõrmus
• 
  Sõled, sõrmus, naastud ja ehtenõel 4.–7. sajandi Trivières' nekropolist (Hainaut, Belgia)
• 
  Kotkapeadega fiibula
• 
  Kaunistatud rihmakeel, 600.-700. aastad

Skulptuur

Kivi- ja marmorskulptuuri loodi vähe, enamasti Rooma traditsiooni primitiivselt matkides, peamiselt arhitektuuri jaoks. Sarkofaagide kaunistuseks on enamasti madalalt uurendatud geomeetriline pinnaornament, harvem hilisantiigist laenatud motiivistikuga reljeefkaunistused.

• 
  Osa marmorplaadist, mis kujutab Iisaku ohverdamist. 5. sajand
• 
  Kapiteeli fragment. 6. sajand
• 
  Pühaku sarkofaag kristike motiividega, 6. sajand
• 
  Reljeef samal sarkofaagil
• 
  Epitaaf 7. sajandist
• 
  Ristiga reljeef kirikust Narbonne'is. 7. sajand
• 
  Osa 7.-8. sajandi sarkofaagist
• 
  Lihtsa pinnakaunistusega sarkofaagid 7.-8. sajandist

Käsikirjad

Merovingide kunsti tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Nagu iiri-anglosaksi käsikirjades, on ka Mandri-Euroopa Merovingide-aegsetes käsikirjades lisaks mustale tindile kasutusel väike hulk säravaid mineraalvärve, eelkõige punane, roheline ja kollane, ja kasutatakse samu fantaasiarikkaid loomamotiive nagu metallehistööski, näiteks võivad initsiaalid ja teised suurtähed olla kujundatud lindudest ja kaladest. Üks tuntumaid käsikirju on 8. sajandist pärit Gellone sakramentaar (Bibliothèque Nationale, Paris). Selle perioodi loojate kunstilised oskused ei olnud eriti väljapaistvad, kuid jõulisus ja originaalsus, kuidas sulatati kokku barbarite kunstitraditsioon ja Vahemere maade kunstitraditsioon, jätkus ka karolingide ja romaani kunstis kaua pärast Merovingide dünastia lõppu.

• 
  Ruutkapitaalis ja merovingide kirjas lehekülg Toursi Gregoriuse "Frankide ajaloost" (7. sajand)
• 
  Untsiaalkirjas gallikaani missaraamat - BAV Pal.lat.493 f36r (incipit missa)
• 
  Merovingide kirjas lektsionaar Luxeuil'st
• 
  Gellone sakramentaar. Frontispiss ja incipit
• 
  Untsiaalis käsikiri, nn Missale Gothicum Luxeuil' kloostrist

Vaata ka

• Merovingide kiri
• Iiri-anglosaksi kunst