Neerupüramiid

Neerupüramiidideks (ladina pyramis renalis) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel neerusäsi moodustuvaid koonusekujulisi neeru osasid.

Neerukoorest neerupüramiidide vahele kiiluvat osa nimetatakse neerusammasteks.

Neerupüramiidi tippu, mis ulatub neeruurkesse, nimetatakse neerunäsaks.

Neerupüramiidide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Süstemaatiline anatoomia

Kehtivas loomaanatoomia standardis "Nomina Anatomica Veterinaria" liigitatakse neerupüramiidid urogenitaalsüsteemi.

Kehtivas inimese anatoomia standardis "Terminologia Anatomica" kuuluvad neerupüramiidid kuseelundite süsteemi.

Varem liigitati neerupüramiidid kuse-suguelundkonna kuseelundite hulka (Roosalu, 2010:128).

Inimese neeru ristlõike illustratsioon 1. neerupüramiidid • 2. neeru-sagaratevahearterid • 3. neeruarter • 4. neeruveen 5. neeruvärat • 6. neeruvaagen • 7. kusejuha • 8. väikesed neerukarikad • 9. neeru fibrooskihn • 10. extremitas inferior • 11. extremitas superior • 12. neeru-sagaratevaheveenid • 13. nefron • 14. väikesed neerukarikad • 15. suured neerukarikad • 16. neerunäsa • 17. neerusambad

Imetajate neer

Inimestel

Inimese neerul on hulgaliselt neerupüramiide, mille ülesandeks on uriini transportimine neerukoorest neerutorukeste kaudu neerukarikatesse.

Iga neerupüramiidi sees on tõenäoliselt ligi 10 000 nefronit.

Kirjanduslikud allikad

• Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s
• Sissekanne Terminologia Anatomica-s A08.1.01.029: Pyramides renales. Neerupüramiidid